Aeg jälle minna

Viimane päev on nagu ikka stressirikas.
Kõige hullem on vist 10-tunnine ajavahe. Väga raske on niimoodi e-mailitsi inimestega suhelda. Just kui olin juba lootust kaotamas ja hakkasin endale hotellituba broneerima, sain teada, et üks asiaat siiski tahab mind esimesel kahel ööl enne ühikasse kolimist koos Guillaume'ga majutada. Juhhuu! Kõiks laabub ikka alles viimasel minutil nagu tavaliselt.

Asjad on pakitud. Tavalise 20 kg asemel võib USA-sse võtta kaks kuni 23 kg kohvrit. Guillaume nuttis msnis, et tal on vähemalt 60 kg asju. Ma ei kujuta ette, mida ta küll veab.. Mul õnneks nii palju asju kokku ei tulnud. Ma arvan, et ehk 30 kg. Eks Prantsusmaal elatud aeg on vähemalt õpetanud veidigi asju valima. Pealegi on seal nii soe, et kõige paksema asjana võtsin ma kaasa oma sametjaki. Homseks lubab kõigest 35 kraadi sooja. Ma suren vist sinna palavusse:S
Olgu, kolme tunni pärast (kell viis!!!) pean juba tõusma ja minu hull 24-tunnine tripp algab. Loodetavasti mu kinnine nina ja peavalu siiski päris põrgupiinu ei valmista, et mu pagas jõuab kohale ja et mu kõrvale satuvad istuma toredad inimesed.

Amsterdam, Pariis, Los Angeles, Riverside, siit ma tulen!!!

Kui midagi ei juhtu, kuulete must paari päeva pärast jälle;)

Pilt siit.