Meremees Merxs!

Esmaspäev oli igatepidi vastandiks pühapäevale. Päev algas suhteliselt vara, sest kõigepealt pidi isa Henri kooli aktusele viima ja alles siis sain endale uue SIM-kaardi. Ühtlasi sai välja otsitud ka vana hea 3410, mille aku kõll kahjuks poolt päevagi vastu ei pidanud.
Järgmiseks varusin end ohtra lugemisvaraga ja suundusin traumapunkti. Nimelt olin endale Vormsis väikse puugi saanud, kelle pea kuidagi mu kaelast välja ei tahtnud tulla. Mitmetunnise ootamise asemel aga sahkerdati vaid paar minutit mu Euroopa ravikindlustuskaardiga, tehti must prantslane ning kutsutigi sisse. Kokku ei veetnud ma seal isegi mitte 20 minutit. Töö kiire ja korralik. Ainult homme pean Merimetsast läbi lippama ja igaksjuhuks vereproovid ka tegema. Jumal teab, mis haiguseid need puugid tänapäeval levitada võivad.

Õhtu aga kiskus õige põnevaks. Nimelt oli Vormsil juttu sellest, kuidas ma kunagi kaatriga sõitnud pole ja kuidas juhusikult Kanni vanematel selline riistapuu olemas on -tervelt üheksa meetrine! Niisiis viidigi mind lõbusõidule. Koomiline osa sellest oli see, et sõbranna ise oli juba Tartus ja niisiis käisin ringi kimamas ma lihtsalt ta vanematega:P
Merel on ikka äge, täistuuriga lainetesse kihutada ja pöördeid võtta ja... ohh.. ma olen kohe täitsa sillas sellest. Vot, see on äge hobi! Sellist riistapuud tahaks kunagi eneselegi. Kes teab, äkki kunagi saabki see teoks..:)
Õhtu jätkus aga sadama lähedal restoranis, kus hästi süüa ning juua sai ja juttu jätkus nii mitmekski tunniks. Ma polegi vist kunagi varem lihtsalt oma sõprade vanematega, ilma sõprade endata, nii kaua koos olnud. Väga tore oli!
Koju jõudsin kümne ajal pärast tunnist täistopitud marsasõitu. See oli päris kohutav elamus. Õhtutundidel tuleb ikka selliseid sõidukeid vältida.. Asja parandas veidi mu kõrvalistuv tädi, kes korduvalt häälekalt mu seelikut imetles;)