laupäev, oktoober 17, 2009

It's business time

Blogida tuleb millegi pärast alati meelde siis kui päriselt väga midagi teha pole.
Eelnev nädal oli kiire-kiire ja tegevust täis. Teisipäeval veetsin pool päeva Broni campusel, kus toimus üliõpilasvahetuse päev. Olin oma teaduskonna standil ning rääkisin bakatudengitele kui lahe on Ameerika. Kogu selle mälestuste virrvarri sees olles tuli ka endal tõeline tahtmine tagasi minna. Aga, oh well, ajad on rasked, California välistudengitele väga stippe anda ei taha ja ise ka aastaid laenuikkes olla pole soovi, nii et hetkel olen selle mõtte kaugemasse tulevikku lükanud. Kui ka hiljem soovi on ja asjalood paranenud, siis miks mitte.
Hetkel on esikohal hoopis praktikaotsingud. Olen kirju siia-sinna saatnud ja hoolimata koha puudumisest, ei ole lootus sugugi kadunud. Otse vastupidi. Kuidagi juhtus, et see nädal tõi mu teele rohkem võimalusi kui eelnevad kuud.
Kolmapäeval, pärast kaheksat sugugi mitte väsitavat tundi (ilma irooniata, kus juures)lastega, sain kokku konsuliga, kellega veidi Eesti asja arutasime ning siinsete eestlaste nimekirja updatesime. Kuna ta kontor asub Chambre de commerce's, kus ka paljud muud konsulaadid asuvad, pani ta ette, et saadaksin teda Malaisia konsulaadi avamisel. Väike kõne suursaadikult ja kohalikult konsulilt ning shampus voolas ojadena ning sushid olid tasemel. Sellised üritused panevad mind alati mõtlema, et peaks endale visiitkaardi tegema. Kuidagi tobe on neid koguda, ilma ise midagi vastu andmata. Igatahes kohtusin mitmete konsulitega ning Malaisia suursaatkonna esimese sekreteriga Pariisis. Käskis mul talle tingimata helistada kui ma Pariisi lähen. Nagu ka üks turisminduses töötav edukas ärinaine, kellel omanimeline firma ning kes arvas, et ma olen üks ägedamaid noori inimesi, keda ta on viimasel ajal kohanud:P Nojah, ei tea, kas peaks nüüd Malaisia saatkonnas äkki praktikat küsima? :D
Konsul tõi mu autoga koju ning mul oli paarist shampuse klaasist ja äsjasõlmitud ntutvustest rohkem kui hea tuju. Paraku leidsin kodust eest kurva Celine'i, kelle vanaisa oli samal õhtul teise ilma lahkunud. Ma ei ole vist väga hea lohutaja ja ütlesin ka talle, et ma kuulan teda hea meelega ja nutta mu õlal võib ka, aga muidu ei oska ma midagi öelda. Õnneks polnud tal üldse nututuju, vaid soov hoopis välja minna ja paar klaasi juua. Nii me siis leidsimegi end Wallace's, kus meie üllatuseks Prantsusmaa-Austria mäng käis. Õnnega pooleks saime eriti nunnu viiluõpetaja lauda istuma ning nalja jätkus südaööni. Kuna ilm oli üleöö tõsiselt külmaks läinud, siis väga üle siiski ei pingutanud ja viimase metrooga tulime koju.

Neljapäev oli veel põnevam, aga siinkohal hetkel lõpetan, sest David helistas ja lubas veini tuua kui ma pannkooke küpsetan. Ehk siis, ma lähen nüüd pannukaid tegema ;)

To be continued :D

1 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Sehr interessant!

9:55 PM, veebruar 08, 2010  

Postita kommentaar

<< Home