Punasest mantlist tingitud efekt ehk hea päev

Neljap2ev oli yldse hea p2ev. Loengud olid huvitavad, s6in sushit ning 6htu veetsin Celinega v2ikeses kohvikus, kus meid r66mustas meeliylendav jazz. Tegelikult oli plaan hoopis briti pubisse minna, aga kuna see oli paksult rahvast t2is, m6tlesime hoopis nurgataguses kohvikus v2ikese dirngi teha. Meie suureks yllatuseks oli sisse astudes meid ees ootamast kuus inimest ja viis meest laval. Vot, see on see Prantsuse boheemlaslik h6ng, mida ma raudselt taga igatsem hakkan kui kord siit maalt jalad pyhitud. See, et sa lihtsalt satud v2ikesesse inimtyhja kohvikusse, kus baarman yle leti s6braga kaarte m2ngib ja viis meest tasuta sulle selle sygise parima muusikaelamuse pakuvad ning armasalt naeratavad :)
Ja kui see koht kinni pandi, ootasid meid Wallace's ees vanad s6brad Warwick ja Paul, kes kogu sellesse prantsuseh6ngulisse romantikasse tubli doosi head briti huumorit lisasid. P2rast kergelt p88rleva peaga koju v2ntamist, punane mantel tuules lehvimas, uinusin yle pika aja j2lle 6nnelikuna.

Loo moraal: Kui ei ole ootusi, siis ei saa ka pettuda!