pühapäev, oktoober 19, 2008

Kiired ajad

Nonii, eelmises postituses lubatud "homsest" on saanud kuu aega. Nagu ikka, mõte blogida käib peast tihemini läbi kui asi tegelikkuseni jõuab.
Nüüdseks olen siin Meerikamaal juba üle kuu viibinud ja end ka üpriski mugavalt sisse seadnud. Seoses kooliga ja meeletu koormusega on ka rutiin - kool-kodu-raamatukogu-Briani kodu-Getaway (kohalik baar/kohvik). Õppimise koha pealt siin riigis nalja ei mõisteta. Kuna kohalikud käivad hariduse eest suurt raha välja, siis tahetakse ka tulemusi. Igapäevased quizid on tavapärased ja esimese kahe nädalaga lugesin ma rohkem kui Prantsusmaal terve semestriga. Esimesel veerandil (meil on siin kokku 3 term'i) võtan Ameerika poliitika, Women's studies (eesti keeles feminismie õpetus?!) ja hispaania keele loenguid. Kõik on huvitavad ja tulevikus väga kasulikud, aga see kodutöö... Põhimõtteliselt loen igapäev vähemalt sada lehekülge + kõikvõimalikud esitlused, harjutused jne.

Seoses kiire tempoga koolis hetkel palju muuks aega ei jäägi. Ühikas on õnneks koolist 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel, niiet vähemalt transpordi peale aega ei kulu. See 5-minutit on küll siiski väga subjektiivne, sest kuigi ma peaaegu näen aknastki campust, siis see viimane on nii suur, et mõnda paika jalutan vähemalt 15-20 minutit. Palju rohelust ümberringi, moodsad loengusaalid, sushi koolisööklas.. Jah, kool on tasemel:)

Ühikas on nagu üks õige ühikas ikka olema peab - vana ja väsinud. Ainult ilusa basseiniga, mis minu uksest 10 meetri kaugusel;) Valisin kõige odavama variandi ja ei pea kahetsema. Kui käin sõpradel, kes elavad kaks korda kallimates tubades, külas, siis vahe küll nii suur pole. Pealegi on minu ühika juures ka Getaway - kohalik sotsialiseerumiskoht :) Korterinaabriks sain Angelica, mehiko juurtega tüdruk, kes just 21 sai (pool külmikut on meil Coronat täis! Teine pool on lihtsalt akna all, sest ei mahtunud külmikusse:P) ja sotsioloogiat õpib. Me pole just erilised sõbrantsid, aga elukaaslasena on ta ideaalne. Vaikne, püsib oma toas ja käib nädalavahetusel kodus:)

Ülejäänud suhtlusringkond keerleb Mehhiklaste, prantslaste ja Ameeriklaste ümber. Sekka ka mõni lõuna-aasialane.
Olen suureks sõbraks saanud Celine-ga, kes ka Lyonist pärit on. Kellega siis veel veini juua ja bussis Joe Dassini laulda kui mitte temaga?:) Ja kohalikke mehi pahviks lüüa? Kaks Euroopa tüdrukut Lõuna California Inland Empire's - seda ei juhtu just sageli. Samuti on traditsiooniks saanud pärast hommikust loengut Starbucksis aja veetmine - pumkin spice latte on parim!!! Mõlgutame mõtteid, et ehk peaks järgmine aasta Lyonis kokku kolima..
Adan, Mehhiko juurtega Ameeriklane, on samuti suureks abiks ja sõbraks. Tänu temale pole ma oma mööbi peale veel sentigi raha kulutanud (voodi ja laud temalt, tool prügikasti kõrvalt, lamp Brianilt:P). Samuti olen korduvalt ta kodus käinud autentset Mehhiko toitu söömas ja muidu barbecuetamas.
Mehhikost on pärit ka meie peochicad - Laura ja Francis - kellega muidu küll suurt rääkida pole, aga peol olla on tore. Ja Daniel, Celine'i boyfriend, kes on superhüperäge ja kellega koos on väga-väga palju nalja saanud.
Indiast on pärit rikas professorite võsuke Venoo, kes on samuti väga tore. Kutsus juba külla ja värki. Loodetavasti saab see teoks, sest seda maad tahaks küll näha.
Sheyway aka elupäästja, kes mind esimese nädala poputas on oma kooliga nii hõivatud, et pole teda enam viimasel nädalal kohanud. Tal on Teaching Assistant'na õnneks office hours'd, niiet saan teda kiusama minna;)
Ja siis muidugi Brian - keegi kelle poole saan ma vist kõikide oma probleemidega pöörduda. (Ja kui tema ei aita, siis Adan kindlasti aitab:P) Politoloogia phD-na on ta äärmiselt kasulik kui inimene, kes mu esseed enne esitamist läbi loeb ja parandab ning keegi, kellega lihtsalt maailmaasju arutada saab. Tema teadmisjanu on nakatav ja nii olemegi me nii mõnedki õhtud/ööd veetnud lihtsalt teaduslikke arikleid lugedes ning nende üle vaielnud/arutlenud. Oma maailmavaateilt ja taustalt oleme erinevad (ühel meist on punamust ja teisel sinimustvalge voodi kõrval:P), aga seda huvitavamaks see asja teeb. Samuti on just Brian see, kes mind poodi viib ja kui ma shopata tahan, kaks tundi kaubanduskeskuses raamatut loeb:P Ja paganama ilus naeratus on tal ka;)
Tuttavaid on muidugi veel. Aga las teisejärgulisemad jäävad järgmisteks kordadeks;)

Vot, aga nüüd suundun ma tagasi oma hispaania kodutöö juurde. Vähemalt alguses ei tahaks vähemaga kui A-d leppida! Nos vemos!