Vahemerest

Kunagi keegi blogis soovist minna soojades riietes sygisese mere 22rde, kakaod ja rummi juua ning vahuseid laineid vaadata. Nyyd on see siis tehtud:) M6ni hull suutis isegi ujumas k2ia:P

Yldse on k6ik niii tore;) Peab ainult katsuma voodist tihedamini v2lja saada ja natuke ymbrust n2idata:D

Olgu, me l2heme nyyd tyypilisse Prantsuse pannkoogirestorani 6htustama.
A bientot!

Koristamisest

Oeh, terve p2eva olen ma sellega tegelenud ja maja tundub endiselt jube segamini:/
Alustasin akendega. Tuli v2lja, et mina kui 2ra hellitatud laps, ei oskagi nii v2ga aknaid pesta, sest igale poole j2id jubedad triibud. L6puks taipasin ajalehe appi v6tta, niiet l6pptulemus on t2itsa rahuldav.
Siis liigutasin oma voodit. Oogaad, sealt alt pole vist kyll keegi aastaid tolmu pyhkinud. T6mbasin suure sodi kokku ja l2hip2evadel kavatsen selle platsi korralikult ette v6tta.
Vannituba oli yks suur kannatuste rada. Mulle ei meeldi juuksekarvad p6randal, vannis etc. Blondidega ma veel lepin, aga mustad karvad on ikka v2ga nilbed. Hoolimata oksemaigust, mis seda mustust vaadates kurkku t6usis, koristasin vapralt k6ik 2ra. Ma loodan, et need p6rsad hoiavad nyyd ka seda puhtust kuni homseni.
Nyyd on veel j22nud WC, k88k ja minu tuba. K88ki ei ole niikuinii m6tet enne homset koristada, sest need notsud j6uaksid selle vahepeal 2ra sitata (kohvi maha ajada, suitsukonid pliidi taha kukutada etc etc).
Alles nyyd ma m6istan, mida peab mu vaene ema tundma kui ta kogu majapidamist korras hoiab. Au ja kiitus, t6epoolest!

Ikka hea, et Sa kylla tuled - on v2hemalt mingi motivatsioon seda mylgast kasida:D

...ja p2ev ja p2ev on selge

T2na 88sel sain yle paari n2dala end korralikult v2lja magada, v6ib-olla isegi ylemagada. Ma v6in seda endale lubada, sest et mul on ju VAHEAEG! :)
Jah, minu jaoks algab kyll see p2ris 6ige puhkus teisip2eva 6htupoolikul, mil ma k6ik kooliasjad nurka heidan ja ainult heale ning ilusale pyhendun;)
Seni aga tuleb palju-palju 6ppida ja vaeva n2ha ning suurpuhastuski ei teeks halba.

Yks t2helepanek: Kui tulla t88tava elektrihambaharjaga ekraanile l2hedale, hakkab viimane lainetama:D

Ratta seiklustest

Vihma tibutas kergelt ja ma olin t6sise dilemma ees, kas minna migratsiooniametisse oma carte de séjour'i j2rele ja m2rjana seal passida v6i hoopis koju p6rutada. Kallis jalgrattalukk aga otsustas minu eest. Nimelt l2ks v6ti avades pooleks ja j2i luku sisse ning ratas oli endiselt posti kyljes kinni. No mis siis ikka, otsisin kooli pealt yles t88mehe, kes tangid kaasa v6ttis ja luku katki l6ikas. Ma olen ka ikka loll, oleks pidanud hoopis mingi ilusama ratta valima ja sellele lukule osutama:P
Pole lukku, pole probleemi ja vihma sajab ka, niiet niikuinii ei saa kuhugile minna:P
Loodetavasti laenab Patrick mulle kuni j2rgmise teisip2evani oma lukku, siis peaks kaugelt kodumaalt yks volitatud isik k6igi mu v22rtuslike asjadega saabuma;)

Ahjaa, filosoofia kirjandi eest sain 12. Klassi keskmine oli 10. Je suis trop forte! :)
K6ige parem oli vist resymee, sest sinna 22rele oli 6petaja kirjutanud: "Hea kokkuv6te teie kirjandi kohta" :D

Imede 88st

Pole kyll t2iskuuneljap2ev, aga uskuge v6i mitte, Patrick hakkas koristama:P
Jah, t6en2oliselt on see minu teene, sest ma lihtsalt ei lasknud teda arvuti ligi ja tal ei olnud enam mitte midagi muud teha:D

Mu hingamisteedele see kyll vist h2sti ei m6ju - tolm tekitab teatavasti allergiat:D

Erinevatest kultuuridest

T2na vene keele tunnis t6lkis 6petaja pelmeenid ravioolideks ja seletas lastele, mis asi on hapukoor:D

Kodanikest

N2h, kurat. Mina, kes ma alates 13. eluaastast olen televiisorist valismisstuudioid vaadanud ja lehtedest vastavaid artikleid lugenud ei saagi 6ige vanuse saabudes h22letada. J2rgmiseks korraks hangin endale igatahes ID-kaardilugeja.
Tean ju kull, et ega see minu pisike arvamusavaldus midagi ei muudaks, aga ometigi yks h22l j2lle kesikutele v2hem. Igatahes kodaniku kohust peab t2itma! (V6imaluste piires, loomulikult:P)
Aga mis kodanik ma yldse olen? Seaduse ja dokumentide j2rgi loomulikult Eesti Vabariigi. Aga kas ka Euroopa Liidu kodanik? Palju oli ju juttu sellest, et kui piirid avanevad, siis voib h6lpsasti teises liikmesriigis elada ilma kodakondsust vahetamata, aga kas ka tegelik olukord on selline? Hetkel on nii, et minu vanemad maksavad oma palgast minu sotsiaalmaksu, ma oman Euroopa Liidu haigekassakaarti, aga arsti juures saan k2ia ikka ainult t2nu s6prade headusele. Jah, loomulikult oleksin v6inud ma ka 150 € nende kahe korra eest v2lja k2ia.
Mulle v2ga meeldib Eesti: vaba majandus, liberaalsus, à la "k6ik on v6imalik" suhtumine etc , aga sotsiaalvallas oleme kyll alla igasugust arvestust:S See, et ma p2rast meetri paksuste paberite t2itmist kunagi poole aasta p2rast Eesti Haigekassalt v6ib-olla 30% kompensatsiooni v6in saada ei motiveeri v2ga.
Eelmine aasta v2itsin k6igile kaljukindlat, et mina elusees oma kodakondsust ei vaheta, aga kui k6ik asjad nii keeruliseks tehakse ja elukoht samaks j22b, siis ei v6i suure h22lega suud pruukida..

Thibaut'st

Huvitav, kas ma olen terve oma elu nõmedate poisikluttidega aheldatud? Eestis oli Henri, olgu, sugulasi ei saa valida, aga kalli korterikaaslase Patricku 15-aastane poeg ajab küll kopsu üle maksa. Teadagi, ainuke laps, vanemad lahutatud ja muidu igati ära hellitatud. Kasvult küll üle 190 cm pikk, aga mõistus jääb küll allameetrimeeste tasemele. See laps lihtsalt ei saa aru, et ta ei eksisteeri siin maailmas üksi. Ta ei ela siin õnneks küll alaliselt, aga need mõned õhtud/ööd nädalas, mil ta siin on, panevad mu närvikava tõsiselt proovile.
Eile õhtul vaatas ta kella kaheni filmi. Olgu, ma otsustasin lahke olla ja kasutasin oma troppe. Kui ma aga täna, laupäeva hommikul kell kaheksa träänsu peale üles ärkasin, siis oli minu kannatus otsas. Läksin ja nähvasin vihaselt, et kas ta kõrvaklappe ei oska kasutada. Viis minutit oli vaikus ja asi jätkus sama hooga.. Kui ma kell pool kümme end kööki vedasin, et hommikune jogurt süüa ja kooli minna, kohtasin ka Patrickut. Ma arvan, et ta sai piisavalt hästi aru, et mul on sellest olukorrast siiber. Mul on tast kahju tegelikult. Ta on tore mees, ainult poeg on jobumast jobum. Eks näis, mis tulevik toob. Ära kolida nagu ei tahaks, aga nii see asi ka lõpmatuseni jätkuda ei saa.
Muidugi võiks mõelda ka püsivatele lahendustele. Sel juhul kuluks hädasti üks Statoili stardikomplekt ära:P

Ja siin kohal tahaks anda au ja õiguse T-särgile, mis väidab: "Listening to trance music turns you into a fucking idiot!"

Saastakast

Siin on selle poe nimeks vist küll Aldi, aga poe arhitektuur, planeering, kassajärjekord, hinnaklass võrreldes muude poodidega jms on kõik sama.
Eestis ma vihkasin neid poode. Seal oli lausa kuidagi häbi käia, siin aga on see koht mulle asendamatuks muutunud. Esiteks, on see lähim pood ja teiseks ei luba minu Ida-Euroopa rahakott suurtes kaubamajades käia, sest hinnavahe on sageli mitmekordne.
Selles poes käib oma kontingent inimesi: araablased, mustlased, väga vaesed ning veinikoormatega koju asuvad keskealised prantsuse mehed.. ja mina. Täna andis üks asotsiaalsete kalduvustega pintsaku ja dressipükstega kassitoitu ostev mees poole tunnise kontserdi. Nimelt üürgas ta üle poe prantsuse poppi. Töötajad muigasid ja rahvas plaksutas. Minule käis asi närvidele. Tegelikult võib asi selles olla, et ma ei tea tausta. Kassasabas kõrvalseisvate tädide jutust sain aru, et tegu on vist endisaegse kuulsusega, kes mingil põhjusel põhja käinud. Olgu, kuidas on, aga seal poes saab alati show'd: pidevalt on mõni ulluke riiulite vahele ära eksinud ja mingi araablane lööb mulle järjekorras külge:P
Kaubast ning selle kvaliteedist rääkides aga nuriseda ei maksa. Ma saan sealt kõik asjad ostetud peale jogurtite, õunakompoti ja värske puu- ning juurvilja. Ning saastaka lasagne on parim;)

Südamerahust

Juba eile õhtul läks kõik haruldaselt hästi: Louka jäi nutmata peaaegu kohe magama ja mina sain rahus kolm tundi õppida. Tore, kui selle eest veel peale makstakse:P
Kella kümne paiku hommikul tuli välja, et filosoofia õpetajat polnud koolis ja kuna meil on reedeti neli tundi filli (10-12 ja 15-17), võis koolipäeva lõppenuks lugeda.
Ma olen oma planeerimisvõimete ja ajastusgraafikuga väga rahul. Kõik asjad saab tehtud kui olla järjepidev. Üleüldse on kuidagi õdus tunne. Õues sajab vihma. Mulle meeldib sadu, kui ma saan mõnusasti oma pesas olla, teades, et mitte miski ei sunni mind sellest keskkonnast lahkuma. Mulle meeldib kuulata Norah Jonesi, rüübata piparmünditeed ning isegi esmaspäevaseks kirjanduse eksami eksemplari tööks fiches'id teha. Ja unistada.. Mõtleks vaid, juba nädala pärast ongi vaheaeg ja Sa tuled kohe-kohe siia.
Käibefraas "Elu on lill" mulle ei imponeeri, aga vahel on lihtsalt tunne, et see maailm ei olegi hukas ja kõik on siiski imetabane:)

Reziimist või siis selle puudumisest

Ei tea, kas on asi seotud haigusega või liigse õppimisega, aga viimasel ajal ei taha enam õhtupoolikul pärast kooli silmad lahti seista. Eile viskasingi hetkeks end riietega voodissee pikali ning õnnetuseks tõmbasin ka teki peale ja nii ma siis tudusingi nagu väike laps kokku kolm tundi. Jah, see on ju kõik väga tore, aga ainuke mure on see, et mõni meist peab kuus korda nädalas hommikuti, rõhutan sõna HOMMIKUTI koolis käima. Nii ma siis uinusin eile vast pärast kolme tunnist siplemist kuskil kolme ajal hommikul, kuid tõusta oli vaja juba nelja tunni pärast..
Täna vist küll unega probleeme tulla ei tohiks, sest kohe korjan oma kooli vidinad kokku ja lähen Loukat hoidma ning pääsen sealt alles südaöö paiku. Ma loodan, et laps jääb ilusti magama, ma saan rahulikult õppida ja Joelle maksab mulle veel viimast korda 15 € asemel 20 €.

PS! Mu liiga hea kõrvakuulmine hakkab mulle närvidele käima. Teises toas asuvasse akvaariumisse voolav vesi ei tohiks ju ometigi häirida:D

Tärä

Eelmise postituse jätkuks mainiks kohe ära, et vene keele töö sain 16/20-st:P Mind huvitab täiesti siiralt, mille järgi see mammi hindeid paneb:P

Nädalavahetus möödus üldiselt rahulikult. Pühapäeval tähistasime Cristophe'i 31. sünnipäeva. Täiesti usukumatu, kuidas söömine väsitada võib:D

Eile läksin siis Karine haigekassakaardiga taaskord arsti juurde. Kirjutati uued antibiootikumid välja. Kui see see kord ka ei mõika, siis ma lagen küll depressiooni, sest pidev väsimus, palavik ja peavalu ei ole armsad.

Täna kell viis hommikul ärkasin iseenda nutmise peale üles. Polnud juba üle mitme-setme aja õudukaid näinud. Teeme siiski nii, et keegi end lähimal ajal ära ei tapa!

Koolis toimus täna esimene laulukooriproov. Lahe, õpsid laulavad ka koos meiega:P Täna harjutasime viisijuppi, mille refrään kõlaks eesti keeles umbes nii: Ma ei taha töötada, ma ei taha süüa ka. Tahan ainult unustada ja suitsetada. Vohh!:D

Õppida on ikka jube palju. Eriti armas on õpetajatest muidugi see, et nad hoolitsevad ikka ka meie vaheaja sisustamise eest - koduste töödega siis. Ma kardan, kallis, et sul tuleb nii mõnedki hetked nendest päevadest, mil sa siin oled, ise sisustada..:/

A tõ gavarjesh paruski?

Hö-höö, kaks kontrolltööd siis möödas. Üllataval kombel ajaloos isegi väga palju aega puudu ei jäänud, hoolimata algsest tektsi tõlkimisest ja hiljem korduvast sõnastiku kasutamisest. Tõsi küll, üle lugeda enam ei jõudnud. Kuid kohe järgnev vene keele töö.. Oeh, ma ei taha kohe sellele mõeldagi. Meile anti tundmatu tekst koos küsimustega. Kui ma tunni lõpuks juba veidi teksi mõikama hakkasin, siis ühestki küsimusest ma küll aru ei saanud. Niisiis vastasin huupi:P Tõenäoliselt on mul võimalik 20 palli süsteemis -10 saada (Hindeid pannakse 1-st 20-ni):D

Pärastlõunal jätkasin oma tubli treeningplaani ja võtsin ette 1.5 tunnise rattasõidu. Jah, käepidemed kuluks küll ära, sest kruusateel hakkavad randmed suht ruttu valutama..
Ilm oli ilus, mina korralikult tuule eest kaitstud, linnu laulsid ja üldse suvine tunne oli. Siin ei ole veel puud ka kirjuks jõudnud minna. Tagasiteel peatusin viinamarjaistanduse ääres ning teostasin väikese järelnoppimise. Hoopis teine maitse kui poe omadel: õite magus:D
Kui vahel ma mõtlen, et tahaks ikkagi Eestis koolis käia, õpetajate päevi ja retsimisi korraldada ning lõpuaktust omada, siis samas on ka hea end veel oktoobriski suves tunda ja oma käega põõsast viinamarju võtta;)

Äkki külmutatud kartuelid teile?

Täna kõndimast tulles otsustasin vahelduse mõttes ühest teisest lähedalasuvast poest läbi lipsata. Olete te kunagi näinud toidupoodi, mis koosneb külmkappidest? Vot, mina ka polnud. Lähimal uurimisel selgus, et müüaksegi ainult sügavkülmutatud asju. Sealjuures on aga samad asjad müügil, mis tavalises toidupoes, lihtsalt külmutatud. Soovite jääs õunakooki? Suppi? Suurt juba valmis seapraadi? Pole probleemi. Heaoluühisknnas saab kõike. Hinnad on muidugi suht soolased, sest näiteks oma külmutatud pannkookide ja lillkapsa eest maksin peaaegu 5 eurot.

Ma pole mingi tordimees

Puud on nüüd küll õuest maha lõigatud, aga neile järele tulla keegi nagu ei mõtlegi. Ei, mulle meeldib üldiselt ka keset lageraie sodi elada:S
Tänu sellele "geniaalsele" raidurile ei ole mul enam mingit privaatsust. Õnnetuseks on minu toa maast laeni ulatuv kardinateta aken tänava poole ja enam pole aia ees varjavaid puid. See tähendab, et minu elu on kõigile näha. Loodetavasti saan ma nii 3 nädala pärast Eestist kardinad ja see teater lõppeb âra.
Uni oli ka heitlik. Kella nelja paiku öösel helistas keegi reedeõhtustest kaaslastest. Kes ja miks, ma identifitseerida ei jõudnud, lülitasin hoopis piiksmõmmiku välja. Kella seitsme paiku hommikul ärkasin üles kassi hädakisa peale. Arvasin, et teda tapetakse, aga tegelikult oli vist kiisul lihtsalt kõht tühi. Lonkisin siis unise peaga üheksaks kooli ja sain teada, et tegelikult jäävad esimesed kaks tundi üldse ära. Selliseid asju juhtub pea iga nädal:/ Kui tegu on hommikuste tundidega, siis võiksid ka kõrgemad võimud meid sellest teavitada! Aga noh, selle lonkava süsteemi vastu niikuinii ei saa.

Sügis algas ka. Meeletud mistraaltuuled ja ainult 14-15 kraadi sooja. Kõik on haiged, kaasaarvatud mina:S
Loodusnähtustest esines ka osalist päikesevarjutust. Nägin isegi seda läbi spetsprillide: nagu poolkuu:D Kui veab, siis 50 aasta pärast uuesi:D

Tuulte tõttu jäi ka rattaga sõitmata, tegin hoopis tund aega kiirkõndi.
Võtsin endale esialgu ülesandeks seda vähemalt neli korda nädalas praktiseerida ja shokolaadist loobuda, eks näis kaua ma end motiveerida suudan:P

"Sa oled päriselt ka Jaapanist?!?"

Et kõik ausalt ära rääkida (mina, muideks, olen ka seda raamatut lugenud, niiet annan endale samuti õiguse seda väljendit kasutada!), tuleb alustada algusest.
Meil on siin mingisugune Vanalinna Päevade sarnane üritus reedest pühapäevani. Mina, kohaliku elu ignorant, ei olekski seda muidu teadnud, kui klassiõde, kelle ema juhtumisi elukutseline muinasjutuvestja on, mind oma ema etendusele poleks kutsunud. Väga lahe oli kusjuures. Teemaks oli Olümpose jumalate lugu täiskasvanutele. Täiesti jube kui palju pornot juba sel ajal tehti:D
Kui see kella kaheksa paiku läbi sai, läks Ariane nagu korralik koolitüdruk kunagi koju õppima. Mina aga otsustasin veel Lezi äärde tasuta kontserdit kuulama minna. Lahedad ladina rütmid olid ja tantsida sai mõnuga. Naljakas oli see, et kahelt poolt üritasid kaks meest läheneda. Kuna tegu polnud araablastega, siis olid nad suhteliselt tagasihoidlikud ja jäid mõlemad pika ninaga, kuna ma ühtäkki oma ratta haarasin ja kodu poole kihutasin:P Sellega aga õhtu veel ei lõppenud. Logisin netti ja avastasin, et mind reidist leidnud prantslane oli mulle oma numbri koos kirjaga jätnud. Neil pidi alguses tema juures väike aperatiivi võtmine olema ning hiljem oli kavas linna peale minek. Kuna msnis suurt kedagi polnud ja tuju üleval, otsustasingi helistada. Philippe tuli mulle kümne minutiga järele. Seltskond osutus väga toredaks. Eriti klappisin ma Philippe mustanahalise tüdrukuga, kellega ka numbreid vahetasime. Ehk tuleb siit üks sõbranna. Kohv rummiga mõjus ka suurepäraselt, kuigi paraku tuli mul liiga hilja meelde, et antibiootikumidega alkoholi tarbida ei tohi.
Umbes 11 paiku jõudis kätte aeg linna minna. Sain esimest korda elus korralikult motikaga sõita. Väga popp oli! pealegi jõudsime viis minutit enne kohale kui autoga tulev rahvas:D Nautisime viimast vabaõhukontserdit ning edasi viis me tee ühele erapeole - Erasmuslaste peole. Maarjat siiski ei kohanud:P Tegemist oli pigem sakslaste, belglaste ja hollandlastega, kelle sekka ka mitmeid prantslaseid eksinud. Saksa poisid olid lõbusad ja tants ning trall jätkus kella viieni. Siis viis Philippe mu autoga koju. Sellel lühikesel koduteel nägime nelja tänavalibu. Päris masendav ikka nii avalikult..
Kooli ma loomulikult täna ei jõudnud nagu isegi arvate võite:P Need kaks kehalise tundi ei ole muidugi just suur kaotus ka.
Ja praegu tuli töömees, kes aias puid langetab. Lahe, äkki ei peagi siis enam keskpäeval tehisvalgust kasutama!:)