Ise alles nii noor, aga...

85%DRUNKARD

Noojah.. ega teadmised, igasugusest vallast siis, pole häbenemiseks;)

Lingi sain siit.

Minu õppejõud

Enne uue semestri algust teen väikese kokkuvõtte oma selle semestri ainetest ning eelkõige just õppejõududest. Kunagi on tore ehk meenutada:)

Reynaud Payre: annab ainet Science politique: approches et terrains. Ühesõnaga selline blaablaa asi, mis võtab poliitikat erinevate teemade kaupa: osalemine, hääletamine jms, kus siis vaatleme erinevaid teooriaid ja autoreid.
Mäletan esimest loengut, kuhuta sisse jalutas ning ilma igasuguse enesetutvustuseta oma ainega pihta hakkas. Vahtisime tookord lolli näoga ning ei mõiganud terve loengu jooksul suurt midagi. Alles hiljem õppisin temast väga lugu pidama.
Herr Payre on kahtlemata meie kooli üks kroonijuveele. Erudeeritust ning intelligentsi õhkab tast meetrite kaugusele. Tal on äärmiselt rafineeritud sõnavara ning väga mõnusad iroonilised naljad. Tema autoriteetsusele lisab plusspunkte kindlasti ka seegi, et noorsand on õppinud kuulsas l'ENA-s ehk kohalikus administratsioonikoolis, kust pärit kõik Prantsusmaa juhtivad poliitfiguurid.
Kui ta aga estraadilt maha tuleb, siis on tegu minu pikkuse, no hea küll, võib-olla tuleb 165 cm ära, alati ülikonnastatud poisikeseohtu mehega, kes rõõmsalt vanal jalgrattal ringi kimab.
Plussid: Ma olen vist üks ta lemmikutest. Just tema nimetas mind "eliidiks":p Lisaks küsib ta päris tihti minu arvamust.
Miinused: Ta vihkab mikrofone. Kui paarisajapealises auditooriumis just haudvaikust ei esine, siis on kaugematest nurkadest teda üpriski raske kuulda. Hirmujutud käivad ka tema ülirangest hindamisest. Saab näha, mis eksami tulemus tuleb, sest minu meelest läks just mul see aine kõige paremini.

Romain Meltz: annab herr Payre politoloogia loengu seminari. Tegu on kindlasti kõige karismaatilisema õpetajaga. Tema tunnid mööduvad naerdes, naerdes ja veelkord naerdes. Just tema on see mees, kes räägib meile huvitavaid seiku nii Prantsuse poliitikaringkondadest kui ka meie kooli siseelust direksiooni ja õppejõudude tasandil ning joonistab ettekannete ajal, mil ta peaks tähelepanelikult kuulama, paberile ning laule ja vahib lihtsalt klassis ringi.
Romain on umbes 30 aastane kahe lapse isa, kes lisaks meie koolile on ajalooõpetaja ka Lyoni ühes keskkoolis. Teda iseloomustab kahtlemata meeletult kiire rääkimine ning ühelt teemalt teisele hüppamine. Kui ta alustab Weberi teooriaga, sii on kindel, et lõpetuseks räägime juba Sarkozy uuest naisest või Aafrika näljahädast.
Plussid: Selles tunnis ei ole iialgi igav. Parim viis kolmapäevane pikk koolipäev lõpetada.
Miinused: Hoolimata oma coolist attitudest hindab ta vastikult rangelt. Käekiri on loetamatu. Mis kasu on tema parandustest, kui neid ei ole võimalik välja lugeda?

Sophie Beroud: võrdleva poliitika õppejõud.
Plussid: Loengu arusaadavuse koha pealt lihtsalt suurepärane. Normaalne tempo ehk jõuab kirjutada ning huvitav käsitlus. Vastab alati väga hea meelega tudengite poolsetele küsimustele.
Miinused: väga vasakpoolne õppejõud ning seejuures ka veel aktivist. Tihti kipub oma loengutes hinnanguid või mingist asjast rääkides nägusid tegema. Tegu on ülikoleda naisega. Ärge laske end pildist eksitada:p

Juan-Felipe Carrillo: annab Sophie Beroud loengule seminari. Tegu on kolumbialasest doktorandiga. Vanust on tal ehk 27 ligi.
Alguses oli Carrillost mul paras vasikavaimustus. Kõik tundus nii huvitav, õppejõud üdini positiivne, innustav jne jne. Semestri lõpu poole hakkas aga vaikselt ära viskama. Iga tund algas nimelt sellega, kuidas ta viis minutit hommikul kell kaheksa meilt pinnis, et comment ca va? Samuti ilutses alati tahvlil suur R, mis pidi märkima respekti, mida me oma kaaslaste suhtes, eriti nende, kes ettekannetega esinevad, näitama peame. Samuti tema pidev jutt sellest, kui huvitav üks või teine asi on. Kurat, kõik asjad ei ole huvitavad!
Hoolimata oma paarist iseärasusest oli aga tegu kahtlemata väga toreda tulevase õppejõuga, kellga ka väljaspool tunde ja muudel teemadel rääkida saab. Juba kutsuski ta kogu oma grupi veebruari alguseks kuhugi pubisse:)
Plussid: Hindab suhteliselt õiglaselt ja kui on midagi hästi tehtud, siis paneb ka häid hindeid.
Miinused: R, C'est très intéressant, comment ca va? Lisaks on tegu selgelt vasakpoolse inmesega (mis muidugi ei üllata meie vasakpoolsena tuntud ülikoolis)

Loic Chabrier: eelmine aasta andis Prantsuse poliitika ajalugu, nüüdne semester avalikku haldust ning järgmine EL-i institutsioone. Tema loengutes olen niisiis juba üpriski vana käija.
Loic on 40 aastane alati väga shikilt ülikonda ja moodsatesse kingadesse riietunud härrasmees. Talviti kannab ta väga ilusaid erinevaid salle. Juuksed on alati geelitatud ning pea peale väike nö hari tekitatud. Omavahel kutsume me teda kanaks. Tegelt oleks küll kukk ausam, aga ta lihtsalt on oma välimuselt ja käitumiselt nii gey, et kana tundub sobivam:D Meil on nali, et kui tema pole homo, siis ei ole keegi homo! Kogu tema kõnemaneer ning kehakeel viitab liiga karjuvalt sellele:P
Tüüpiline Chabrieri loeng näeb välja nii, et õpejõud karjatab iga 2-5 minuti tagant mikrofoni "tsss" või siis "ma kuulen teid küll rääkimas". Ka siis kui auditoorium on haudvaikne:D Lisaks näpib ta pidevalt oma ultramoodsat läikivat mobiili, mis mikrofonile liiga lähedale sattudes neid jubedaid hääli tegema hakkab:P
Plussid: loengud on huvitavad ja selged.
Miinused: Vaikuse kiiks. Pidevad keelamised à la teie kaks seal paremal, jah just teie, te räägite juba 2 minutit, ma kuulen teid. Kui te veel räägite, siis ma olen sunnitud teid lahutama (kõrvuti istumisest siis)":P

Jean-Louis Marie: sotsiaalteaduste ajalugu. Esiteks, loomulikult tekib õppejõust teatud arvamus eelkõige just aine sisu põhjal. Kuna sots.teaduste ajalugu tema versioonis imeb vilinal, siis ei saa ka õppejõudu just väga kiita. Lihtsalt pool aastat järjest Dilthey'st ja funtsionalismist jauramine viskab suht üle. See pool aastat minu puhul muidugi ei kehti, sest tema aines jätsin julgelt pooled loengud vahele. Ma polnud vist ainuke, tema auditoorium on alati pooltühi.
Jean-Marie on kahtlemata väga tark 50-aastates mees, aga ta ei oska oma teadmisi edasi anda. Ta ajab mingit teoreetilist jura ilma igasuguste näideteta. Lisaks on tal veel äärmiselt uinutav mõnus hääl. Selline mis sobiks muinasjutuvestjale, kes tahab lapsed magama saada. Töötab täiega!
Plussid: ta saab vist ise ka oma aine igavusest ja mõttetusest aru, tehes aeg-ajalt selle kohaseid sarkastilisi nalju à la "mitte ma ise arvaks, et kell kuus õhtul on võimalik sellisest asjast aru saada".
Miinused. i.g.a.v

Lyess Kourougli: annab ainet nimega metoodika, kust tegelikult keskendume rohkem aktuaalsetele teemadele. Lyess on noor araabia päritolu noormees, kes tahaks kogu hingest oma väikese aktsendi ning nahavärvi unustada. Ta näeb välja nagu tüüpiline tsurka, kuid ometigi kannab halvasti istuvat ülikonda.
Plussid: Kahtlemata on tegu väga-väga targa noormehega. Ta teab tõesti igasugustest asjadest iasuguseid asju. Näiteks üllatas ta mind oma teadmistega sellest, et Eestis on ettevõtetele kehtestatud 0% maksumäär.
Miinused: arvab, et tema aine on kõige tähtam. Peab mind Venemaa ja kogu Ida-Euroopa eksperdiks ning siis sõitleb liigse kriitilisuse pärast Moskva aadressil. Tekib paratamatult tunne, et ta tahab mulle lihtsalt ära panna.

Mike Andrews: nagu nimestki aru saada, on tegu inglise keele õppejõuga.
Mike on umbes 40-aastane kõhukas britt vastava huumorimeelega. Oma ainest kui sellisest on tal suht pohhui ning mingit erilist entusiasmi temast ei kiirga. Pigem vastupidi, tal on tegu, et poolteist tundi vastu pidada. Mike on selline tüüp, keda võiks vabalt näiteks Smoking Dogis kohata ning maast ja ilmast rääkida.
Plussid: Briti huumor ja inglise arusaam asjadest, mis ei ühti prantslaste omadega. Mina olen poolt! Lisaks olen ma ta vaieldamatu lemmikõpilane:P
Miinused: tervest grupist teab ta täpselt ühe inimese nime. Minu. Seega iga kord kui on vaja midagi teha või kuhugi minna ja midagi küsida, teen seda mina. Pärast iga ettekannet küsib ta "Merxs, what do you think about this"? See eeldab, et ma kuulaks neid meeletu prantsuse aktsendiga vürtsitatuid halbu ettekandeid. Ei kuula!

Ebrahim Nageba: annab informaatika tundi. See on maailma mõttetuim tund, kuna tegu pole teps mitte lihtsa informaatikaga. Meie tegeleme pigem kõrgema taseme Exceli ning igasuguste statistika- ning finantsprogrammidega. Enamasti ei tee ma seal tunnis midagi. Paremal juhul jõuan pool valmis.
Plussid: Tsurka kohta on ta armsalt nummi.
Miinused. Vihkan ta aktsenti! Ma lihtsalt ei suuda tema prantsuse keelt kuulata. Lisaks ei oska ta küsimustele vastata. Kui millestki aru ei saa, siis selle asemel, et seletada, haarab ta su käest hiire, ja teeb välgukiirusel kõik ära. Aru ikkagi ei saa:P


Saingi vist ringi peale. Enselegi üllatuseks avastasin, et mul oli see semester ainult üks naisõppejõud.

Eksamitest

Üleeelmine laupäev sain oma esimese eksami tehtud. Seda oli vaja tähistada. Haarasin Silvie ja tolle ühikakaaslase Adriana kaasa ning suundusime Resto pirate'i sööma ning maitserummishotte jooma. Asjale lisas vürtsi, et istusime kõrvuti rugbymeeskonnaga. Igav ei igatahes ei hakanud:D
Õhtu lõppes, nagu tavaks, Siriusel, kus kella kaheni tantsu sai vihutud. Ma polnudki pärast 1. jaanuari suitsukeeldu väljas käinud ja peab mainima, et hoopis teine tera. Ei haisega pärast ja ka kohustuslik dush võib hommikuni oodata:)

Järgmine hommik käisime suure päikesesäraga turul puu- ja juurvilju ostmas ning edasi sisustasin oma aega õppimisega.

Esmaspäeva hommikul ärkasin üles juba 38 palaviku ning suure-suure köhaga.
Hoolimata teisipäevasest arstilkäigust ja rohtudest läks aina hullemaks. Palavik tõusis üsna regulaarselt nii päeval kui öösel 40. ligi. Normaalsed inimesed on selle palavikuga voodis teki all, eks? Paraku minul sellist luksust ei olnud.
Kuna Urmo viibis komandeeringus, pidin ise end nii viinaga hõõruma, teed keetma, õppima kui ka koolis eksameid tegemas käima.
Vahepeal kui pea meeletult valutada lõhkus, palavik lokkas ja ma lihtsalt ei jaksanud voodist püsti tõusta, et endale rohtu tuua, siis hakkas hale ka. Paraku ei muutnud töinamine midagi paremaks ja tuli ikkagi minna kui tahta, et veidigi parem hakkab.
Kõige hullem kõrge palaviku juures on minu meelest igal juhul külmavärinad. Koguaeg oli nii külm, hoolimata meeletult soojast toast, dressipükstest, Urmo fliisist ning mitmetest tekkidest.

Neljapäeva öösel sain esimest korda normaalselt magada ja see märkis ka haiguse selgroo murdmist. Edasi oli mul juba alapalavik, meeletu peapööritus ning silme ees mustaks minek. Just sellises seisundis sooritasin ma veel kaks eksamit.
Vist ei pea mainima, et KÕIK eksamid eranditult läksid minu meelest ikka väga halvasti. Ehk õpejõud päris nii karmilt ei arva ning mind mõnest ainest ikka läbi laseb...

Eelmisest Eestis käigust

Neid ridu kirjutan taaskord lennujaamas. Seekord Lyoni omas. Eksamid said kuidagi üle kivide ja kändude tehtud ning tee viib mind sooja maa asemel Eestimaa talve. Tervelt kaheks nädalaks!

Eelmisest Eesti reisist, millest nüüd kolm nädalat möödas, on meelde jäänud järgnev:
- Mõnus puuküte Kloogal, millest oma rõskes korteris vägagi puudust tundsin
- Luikede toitmine ning külm talvepäike. Lumepuudus eriti ei morjendanud.
- heeringas hapuoorega. Vaieldamatu lemmik!
- Tallinna erinevad pubid. Ära nimetamist väärivad Hell Hunt, Texas ja Levist Väljas
Just Hellas Hundis sai veedetud legendaarne päev Kanniga. Täpsemalt püsisime seal 8-9 tundi järjest.
- Tartu: Kann, Kuperjanov ja Zavood. Teele jäid veel nii mõnedki muud lõbustusasutused + Herne tänava korter:D
Uus aasta tuli ka Lõunaosariigis varem. Meie tähistasime seda igatahes 30.ndal ning lõpetasime hommikul kell 11.
- Kui ma vana aasta õhtul suure pohmelliga supilinnas ukerdasin, sadas laia lund:)

Mis jäi tegemata, ehk mis halvasti, see uuesti:
- Papajevile jäi külla jõudmata
- Viinatarretis jäi Tartus tegemata
- Lumepuudusel jäi kelgutamata
- Ööklubis Marat jäi käimata

Siit ma tulen!

Gripipoisid külas

Ajalugu kordub. Täpselt samal ajal eelmine aasta, ajaloo eksamiks õppides, oli mul 39 kraadi palavikku ja väga paha olla. Nüüd on jälle sama seis. Saigi liiga palju kilgatud, et pole novembrist saadik haige olnud. Nagu ikka, juhtuvad ka sellised asjad kõige halvemal ajal. Parasjagu on sess käsil ja kolmapäev, neljapäev ning reede "rõõmustavad" mind eksamitega.
Loodetavasti annavad kriipiv, rinnust valusaks lööv köha ning kõrge palavik veidi järele ning lasevad siiski õppida. Homme lähen arsti juurde. Kavatsen korraliku antibiotsi laksu kätte kaubelda, sest praegu haige olla küll aega pole.

Nagu kirsiks tordil teevad naabrid juba paar tundi bändiproovi ja elektrikitarr ning kiljuv hääl (mingisugune raskemat sorti muusika) lõikavad lihast ja luust läbi.

Kui kunagi haiguse ja eksamite vahelt aega saan, siis blogin ka sellest, mis Eestis juhtus.