Folgile Folgile

Lõpuks ometi on see sündmus käes, mida terve aasta vahelduva eduga oodanud olen:)
Täna kell pool kolm stardime Liinaga lennujaama juurest: seal on meile juba kindlalt konkurentsi teiste hääletajate näol, aga kui õhtuks kohale jõuab, on kõik kombes:)
Tõenäoliselt kuulete esmaspäeval ka muljed. Seniks on aga pikad triibulised seelikud, lilled juustes ja paljajalu tantsimine päevakajas. Ilmataat on ka ehk mõistev ja päris kõiki riidepaare märjaks ei tee..

PS: Ma tõesti väga loodan, et Sa tuled ka..:)

Vanainimestest

Eile Montpellierist TGV-ga Pariisi sõites veendusin ma taaskord, et tegelikult on inimesed üle maailma teineteisega ikka neetult sarnased. "Äratundmisrõõm" tabas mind hetkel, kui minu kõrvale potsatas üks kuuekümnendates ülekaalulisusele kalduv vanapaar. Loomulikult pidid nad minu vastas olevale kohale, kus ma oma rakkudesse joostud jalakesi hoidsin oma kuus väikest kotti viskama, selle asemel, et neid pea kohal olevasse riiulisse asetada. Ei möödunud viit minutitki kui naine otsis kotist välja kahe tunnise rongisõidu jaoks valmis pandud toidumoona. Olgu siin kohal öeldud, et ma polnud vist kahe päevaga ka nii palju kokku söönud. Pärast einet õngitses muti kotist välja kaheliitrise termose koos värske kohviga (Teadmiseks, et TGV-s on pea igas vahekäigus üks joogiautomaat).
Äratundmisrõõmu valmistas aga naise ja mehe omavaheline suhte vahekord. Ma loodan südamest, et vanana ei hakka mina nii oma abikaasat käsutama. Mehel oli kellaajaliselt vist paika pandud, millal ta pidi WC-sse minema ja millal kampsuni selga panema, kuigi ta häälekalt protesteeris, et tal pole külm. Aga küll naine teab, mis mehele hea on:D
Tädi ise jõudis kahe tunni jooksul kaheksa korda tualetis käia ja minule jagas lahkelt informatsiooni, millised neist juba täis on:P
Kui me Pariisi jõudma hakkasime ja ma meigikoti järele haarasin, ei suutnud nad kommentaare loomulikult endale hoida. Nimelt ei mahtunud tädile pähe, miks peab keegi end enne magamaminekut (rong jõudis Pariisi 22.15) ilusaks tegema. Selle peale ta loomulikult ise ei tulnud, et ma ehk välja lähen.
Veel loeti mulle moraali selle eest, et ma 20-kraadises soojuses ainult särgikuga õue lähen. Neil endal olid loomuilikult jakid üll. Ja seda vist ei tasu mainidagi, et nad olid esimesed, kes rongist välja trügisid.
Ma ei ole absoluutselt vanade inimeste vastane ja mõned neist võivad väga meeldivateks inimesteks ja vestluspartneriteks osutuda, aga see nõme trügimise, käsutamise ja kõige kritiseerimise maneer tundub vahelduva eduga väga nõme ja halenaljakas.

Uuest kodust

Montpellieris 40 kraadises kuumuses oli kardetust veelgi raskem endale pesa leida.
Pärast paaripäevast non-stop ringijooksmist, otsustasin ikkagi oma SOS-variandi kasuks. Niisiis elan ma alates 25. augustist Les Aubes kvartali eramajas koos 45-aastase lahutatud mehe ja 25-aastase itaaallasega. Ménage à trois? Loodan siiski, et mitte.. Kuna igasugused siduvad lepingud meie vahel puuduvad, siis jätkan ma tõenäoliselt koha peal olles uuesti otsinguid. Tahaks ikka päris oma..
Aga uuest kodust nii palju, et mul on oma tuba koos kõigi hädavajalike asjadega (voodi, kapp, laud etc) ning elutuba, köök, vannituba, WC ja aed on jagamisel Patricu ja Gabriel'ga. Meie villast ei puudu ka sellised õpilaste jaoks luksusesemed nagu pesu-, nõudepesumasin ja internet;)
300 eurot on muidugi suur raha, aga kuna kõik maksud on juba sees ja asi võimalikult lihtsaks tehtud, siis ehk elab üle.
Eks kuu aja pärast näeb, mis juhtuma hakkab:P

Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik

Ma tahaksin loota, et viimaks ometi on kvantiteet asendunud kvaliteediga ja mul on selline sile tunne, et ma leidsin kellegi, keda tasus leida. Ma ei usu sõnapaari "hingesugulus", aga kui keegi pidevalt sinu lauseid lõpetab ja samu mõtteid mõtleb, tekitab see neetult hea ja sooja tunde...:)

See on igavene päev

Suvi läheb kui unenägu mängides ja minu puhul lauldes. Eriti möödus nii viimane nädalavahetus:
Reede õhtul Tallinna ööasutused ja Toronto jutustused, laupäeval rand ja Aini sünnipäev, kus õhtu staaride auhinna pälvisid laulud "Põllumees tunneb ja teab" ning "Kui on meri hülgehall". Terve laulu ainsaks laulureaks loomulikult eelnev jutumärkides olev lause. Koju jõudsime mu 13-aastase venna juhtimisel juba kell 11 õhtul ja siinkohal tahaksin ära märkida ka päevalause, mille autoriks oli mu issi: "Lapsed ruulivad!" Loomulikult ruulivad;)
Edasine õhtu möödus vihma trotsides rannas ja mu ülevat meeleolu ei suutnud isegi väike vägivallaakt lõhkuda. See-eest oli aga armas vaadata, kuidas teine osapool oma väidetavalt mittetahtlikku tegu (:P) kahetses:)
Pühapäev algas suhteliselt hilja ja rahulikult, kuna eelnevast õhtust olid pea kõik väsinud. Paar klaasi veini mõjusid aga virgutavalt ja kella seitsmeks õhtul suutsime jalutama minna. Muuli ääres oli tavatult palju rahvast, mis alguses küll veidi häiris ja võibolla ka laulmise suhtes kammitses, kuid seoses kella liikumisega ja võib-olla ka meie lauluoskusega (loe: oskamatusega) rahvahulk lähenes ja me julgesime veelgi kõvemini ning valemini laulda.. Isamaalised laulud, lastelaulud, depressiivsed laulud jne jne. Jah, ma tean tõesti peast päris palju sõnu;)
Sellises meeleolus lõid meis välja ka helilooja-anded, kuigi Grammy auhinna pälvin siiski seekord vaid mina;)
Ja pärjategemise idee ja teostuse eest annaksin ma ka kümme punkti!
Aitäh

Hääletamisest

Nädal tagasin võtsin viimaks julguse kokku ja hääletasin üksi Kloogalt Tallinnasse. Juba kolmas auto, uhke tumesinine kurbade silmadega mercedes peatus ja sees istuv 40-tes ülekaalulisusele kalduv businessman osutus meeldivaks vestluspartneriks , niisiis kulges sõit koju kiirelt ja valutult.
Eile otsustasin järjekordselt linna just sellisel viisil jõuda. Seitsmes auto, mingisugune jeep, viis mind Keilani, kus edasi sain kuuenda auto peale. Seekordsed mehed ei rääkinud peaaegu absoluutselt, kokku vahetasime võibolla vaid kümmekond lauset. Mis siis ikka, vähemalt sai ruttu ja odavalt koju:)
Millegi pärast kulub auto peale saamiseks keskmiselt minut, bussi ootan ma alati kümme korda kauem.

Eile õhtul sai ka Rita 30-l sünnipäeval käidud. Lõbus oli, ma olin abielumeeste seas ülipopulaarne:D
PS: Kõike segamini ei ole hea juua!!!

Eksamitulemustest

Jah, ma võtan lilli ja õnnitlusi vastu. I did it , I did it, I did it!!! :)
Niisiis:
français écrit 08 coef. 3
français oral 13 coef. 2
enseignement scientifique 11 coef. 2
mathématiques-informatique 14 coef. 2
Kõik need kokku annavad mulle järgnevaks aastaks juba 10 punkti avanssi:)

Nüüd ei olegi enam midagi muud, kui Eesti suvest viimast võtta ja augusti lõpus sammud Montpellieri poole seada. Eluväljakutsed tuleb ju teatavasti vastu võtta:)

Tänasest nädalalõpuni veedan aega Karepal Ellerheina laagris.

Südaöisest ujumisest

Pärast viit klaasi veini otsustasin ma siiski südaööl ujuma minna.
Rannas oli valge, täiesti tuulevaikne, vesi kui klaas... peale minu polnud seal hingegi. Alasti ujuda oli nagu ikka pro. God, I felt so sexy.. Tekib küsimus, miks ma alati selliseid ilusaid hetki üksi läbi elama pean?

PS: Palju õnne Urmole:)

Veel klienditeenindusest

Mida rohkem ma siin olen, seda rohkem see kõik mulle närvidele käib.
Näiteks täna läksin bussiga Kloogalt linna. Bussijuht rääkis pileti müümise ajal telefoniga ja kui ma veidi kauem raha otsisin, siis küsis: "Magad väää?" Tegelikult oli see küll esitatud tema vestluspartnerile teisel pool toru, aga kuna ta samal hetkel mulle otsa vaatas, siis mina sellest aru ei saanud. Kui ma talle väga üllatunud näoga otsa vaatama jäin, nähvas ta lihtsalt, et see polnud mulle öeldud. Ei mingit vabandust, mitte midagi..
Ja siis need kaasreisijad bussis.. Rahvast oli palju, aga ometigi istusid inimesed kahesel pingil üksi ja loomulikult ukse poole, nii et vähemalt 10 inimest oli sunnitud seisma. See ei ole ju normaalne.
Veel tahtsin rääkida ukse lahti hoidmisest järgnevatele sisenejatele. Eile sain Kaubamajas uksega vastu nägu, sest mulle ei tulnud pähegi, et minu ees poodi sisenenud vanem mees mulle ust lahti ei hoia.

Sõbralik ja hooliv ühiskond, see ei ole ju ainult sõnakõlks.. miks see siis siin aga usutavalt ei kõla?