Sokist

Täna koolist koju tulles sain soki. Avastasin, et mu ratast pole enam seal, kuhu ma ta jätsin. Üks auto oli küll ette parkinud, aga ratas oleks pidanud ometi läbi klaaside välja paistma. Pulss jõudis ikka päris kõrgele tõusta, enne kui lähemale jõudsin ning nägin, et mingi tropp oli lihtsalt ratta maha lükanud :P

Ja oh, mis hea uudis veel: Gabriele saabub reede hommikul kell viis. Elagu jälle elu Itaalia moodi..:/

PS: Ma loodan, et naabrid ei taha praegu netti minna. Muidu oleks see raskendatud:P

PS 2: Ja suur aitäh sellele kallile, kes mind filmidega varustas ning vähegi mitmekesisemat kultuuri võimaldas kätte saada;)

Kokakunstist

Mõtlesin täna pannkooke teha. Pärast viie erineva panni proovimist, sain aru, et siin majas ei ole absoluutselt ühtegi panni, kuhu taigen kinni ei hakkaks.
Kahju oli seda ollust ära visata, niisiis tulin kenjaalsele ideele: keetsin spagetid ära, lisasin taignale kõiksugu maitseaineid ja shampinone ning segasin kokku.
Don't try this at home :P

Aga mina söön vapralt.. vähemalt natukene :D

Sitast suusailmast

Suvi sai otsa. Eile õhtuks lubas isegi lund, see asemel saime aga külma, vihma ja tuule, mis siiani muide lõppenud pole.
Kooliminek oli täna paras katsumus ja üldse on kogu tervis ja olek selline väsinud.
Praegu passin naabrite juures ja valvan Louka und. Nad andsid mulle wifi salasõna! Jipppiii, mul on ajutine internet ja täpitähed:P

Muidu käib elu Patrickuga suhteliselt närvidele. Gabriele pidi ka tagasi tulema ning ma mõtlen üha enam kolimisele. Selle miinuseks siinses bürokraatimaailmason muidugi see, et kõik mu kirjad koolist, pangast, haigekassast jne tulevad siia..
Eks näis, äkki peaksin tõesti Maarjale pakkuma kooselu varianti.

Regresseerumisest

Kujutate ette, ma käisin täna poes, et osta endale viltpliiatsid :P
Milleks? Sellepärast, et geograafias ilusaid kaarte konstrueerida. Tuli välja, et värvipliiatsitest, mis ma aasta alguses teadlikult kaasa võtsin, ei piisanud. 3 € täielikku raiskamist :D

Arsti juures käisin ka eile. Kirjutas allergiarohud ja avaldas arvamust, et ehk on need põletikud hoopis allergiast põhjustatud. Tahaks loota, et asi paraneb. Kui ei, siis lubas ta mind haiglasse spetsialistide hoole alla saata:D
Ravikindlustus on ikka geniaalne asi. Lähed apteeki, viskad ravimi nimedega paberi letti, haarad hunniku tablette ja jalutad minema ilma sentigi maksmata.
Ei teagi, kas on parem vähem makse maksta ja oma ravikulud päris suures ulatuses ise kinni taguda või elada sotsiaalselt kindlustatud riigis? Minu tervise juures sobib see viimane vist rohkem;)

Nõmevastikhaigus

Küll on hea, kallid sõbrad, et te mind ei näe. Ma hoolin teist väga ja tõesti ei tahaks shokeerida.
Mu nina ja kogu nina ja suu vaheline ala on kattunud pisikeste villidega named herpes, nina on ummistunud ja nuusata pea võimatu, sest need villid teevad haiget, palavik soosib everlasting külmavârinaid ja muidu on tore ning eeskujulik olla :P

Üks hea asi ka prantsuse bürokraatias. Röntgenis käik möödus üllatavalt valutult.
Viis minutit ootamist, neli pilti ja viis minutit ootamist, et pildid kätte saada ning ei mingit maksmist:P Elagu haigekassa! Onu luges veel sõnad peale, et on põsekoopapõletik ja vaja arsti juurde minna. Eks ma siis homme lähen.
Seni aga nõuab poolhalvatud organism oma ja tuleb võimalikult palju magada. Head ööd!

Kui on väga igav..

You Should Date An Italian!

You love for old fashioned romance, with an old fashioned guy An Italian guy is the perfect candidate to be your prince charming If your head doesn't spin enough, just down another espresso with him Invest in a motorcycle helmet - and some carb blocker for all that pasta!

Which Foreign Guy Should You Date?

Näed, jälle ei vedanud. Ma alles elasin neli kuud koos ühe itaallasega koos, aga testi tegin liiga hilja:P

You Belong in London

A little old fashioned, and a little modern. A little traditional, and a little bit punk rock. A unique woman like you needs a city that offers everything. No wonder you and London will get along so well.

What City Do

Ja valel maal, rääkimata linnast, elan ma ka..

Your True Sign Is Leo

Urbane Dominant Flamboyant Drama Queen 100% Original Attention-Whore Just A Little Snobby Optimistic and Enthusiastic

What's Your True Sign?

Ja sündisin ma ka paar kuud hiljem kui vaja oleks olnud..

You Are a Normal Girl

You are 40% Good and 60% Bad Sure you've pulled some bad girl stunts in your past. But these days, you're (mostly) a good girl.

Are You a Good Girl or a Bad Girl?

Aga vähemalt olen ma peaaegu hea;)

Väikesest vanainimesest

..ehk siis minust :P
Mind tabas jälle mingi nohuhooaeg. Nina ja selle alune on katki ning kipitavad, lõhnu ning maitseid ei esine ja pea lõhub. Ma ei saa aru, kuidas ma saan koguaeg haige olla. See pole normaalne, kurat! Eriti kui arvestada, et meil on päikese käes ligi 20 kraadi sooja ja ma just sellise ilmaga aias müts peas istusin ja oma põsekoopaid soendasin.
Igatahes jârjekordne nädalavahetus on rikutud. E
ile filosoofia kirjandit ka sellises seisundis väga hea kirjutada polnud, aga ma siiski tahaks loota, et mul läks enam-vähem hästi.

Ja veel, et "Sügis" on ikka oluliselt sitem film kui "Suvi".

Kes krt on Hulk?

Your results:
You are Hulk

Hulk 85% Green Lantern 80% Wonder Woman 62% Superman 60% Supergirl 57% Spider-Man 50% Batman 50% The Flash 45% Iron Man 45% Catwoman 40% Robin 32%

You are a wanderer with amazing strength.

Ja milline multifilmikangelane oled sina?


Aga wanderwoman olen ma niikuinii;)

Lõunamaa päikesest

Teil on seal külm, jah? :D
Ma lohutan teid, et mitte kõigil ei ole nii sitt olukord.
Meil siin näiteks võib oma taboulet päikese käes juba ilma kampsunita nautida. Ka varjus küündib temperatuur julgelt üle kümne soojapügala ning ma tunnen, kuidas päiksest mulle energiat voolab.
Ja olgugi, et pea kõik head asjad, mis mul on, on Eestis, tunnen ma end ka praeguses kontekstis täiesti rahuldatult :)

Arvutist

Jälle on kodune masin omade perses:/ Ma mulle tundub, et äkki Patrick tõmbab oma vägistamisvideosid valedest kohased ning nii need viirused kohale hiilivadki. Igatahes seekord küll mina süüdi ei ole!
Üldiselt ma ei muretse, sest tema on oluliselt suurem arvutisõltlane kui mina:P Niiet küll ta mingi lahenduse ikka leiab. Seni võin netikohvikus ka käia.

Niiet kui mind online pole, ärge arvake, et mulle mingisugune seltsielu on tekkinud. Mul lihtsalt ei ole netti :D

Ja tegelikult.. mul ikka on ka mingi seltsielu. Küsimus on ainult selles, kas päris selline nagu ma tahaksin..

If tomorrow never comes..

If tomorrow never comes, will she know how much I loved her

Kui vahetada naissoovorm mehe omaga, siis küsimus jääb ikkagi samaks.
Kas ma olen ikka olnud piisavalt hea ning armastav, et sellest ka teine osapool aru saaks kui väga ma tegelikult temast hoolin?
Miks on niiii raske oma häid tundeid välja näidata, arvestades seda et halvad emotsioonid liigagi tihti välja paisatakse?

Asjadest, mida ei oleks vaja teada

Tahtes mõnd filmi vaadata ja selleks Patricku filme uurides, avastasin ma neli mtmekümneminutilist vägistamisstseeni. Porno pornoks, aga see, et minu korterikaaslane, kellega me hetkel kahekesi elame, vägistamisest huvitub ei lisa just erilist enesekindlust.
Loodetavasti ei meeldi ma talle üldse ning oma pidevata meikimata oleku, kottis kodupükste ja kõige muuga talle piisavalt ebameeldivana mõjun.

Omad neegrid peksavad. Ei ole vaja teise arvutis surkida!
Igatahes.. ebamugavalt valvsaks muudab mind see teadmine..

Pikkusest

Hispaania androloogide mõõtmistulemused kinnitavad, et maailma kõige suurem riist on prantsuse meestel.
Hispaania meditsiinikeskuse Andromedical uurijad tuvastasid, et keskmise prantsuse mehe peenis on jäigastunud olekus 15,5 sentimeetri pikkune, teatab Ananova.
Itaallased tulid teiseks 14,75 sentimeetriga, maailma keskmine on 13,57.
Kõige väiksema riistaga mehed elavad Indias (9,75) ja Lõuna-Koreas (9,25).

Novot, ma kohe ei oska kommenteerida nüüd. Ausalt öeldes ei ole ma kunagi lähedalt ühtegi prantsuse nokut näinud, aga kaldun arvama, et kuidagi on sellega seotud ka Prantsusmaal elavad neegrid, liialdamiskunstist rääkimata
Ja tegelikult.. ma küll ei arva, et mida pikem, seda parem.
Niiet Jei Kommjenteeri!

On 13 ja reede..

.. ja ma olen niiiii unine.
Koolis venis aeg nagu näts ja ehkki mul oli vaja seal ainult 12-ni olla, sest filosoofia tunnid jäid ära, kulus aeg väga aeglaselt ja piinarikkalt.
Edasi ootasid allahindlused. Kui asju kuni 70% alla ei hinnataks (enamasti siiski 50%), siis ega vist ei piinleks ka seal poodides. Proovikabiinide jârjekorrad on lihtsalt meeletud, igalpool trügitakse, mingid araablased löövad külge, palav, umbne etc.
Aga, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Ma tulin nimelt kenjaalsele ideele. Enne järgmiseid allahindlusi käin poes ära ja proovin asju ning jätan meelde ja kui õige trall lahti läheb, siis jääb ainult osta.
Tegelikult ma midagi väga erilist ei soetanudki. Ainult kaks pluusi, ühe pesukomplekti, veidi bodyshopi ja veidi juuksehooldusvahendeid. Ei ühtegi paari kõrvarõngaid, salle ega kotte seekord! Ma teen edusamme, kas pole? :P
Igatahes mõjus kogu ettevõtmine laastavalt. Nii isa rahakotile kui ka mulle. Ei teeks halba kui ma veidi unemaale piilun.

Aeglaselt ja raskelt

Mu taasviibimine siin konnaõgijate juures on kestnud ei rohkem ega vähem kui nädal ja üks päev, ometigi on mul tunne, et möödas on juba üle kuu. Võibolla sellepärast, et selle pisikese aja jooksul olen jõudnud juba nii palju tähtsat teha. Kolimine, kohalik bürokraatia, arstil käik etc.
Eile käisin siis arsti juures. Pärast 1.5 tundi ootamist pääsesin ka jutule. Visiidi eest maksin 20 €, mille haigekassa mulle küll teoreetiliselt kompenseerima peaks. Kâik läks väga asja ette. Arstionu otsustas, et bronhhid tuleb kõigepealt terveks ravida ja siis vaatame põsekoopaga edasi, kuna viimane võib ka allergia tagajärg olla.
Üks piinlik/naljakas seik oli ka. Nimelt küsis arst selle rohu nime, mis mulle Eestis välja kirjutati ning mis ei aidanud. Saades ravimipakendi otsis ta paar minutit arvutist ja siis vaatas mulle üllatunul kombel otsa ja ütles, et niiii vanu antibiootikume ei kirjutata juba enam ammu välja. Järelikult siiski kirjutatakse... arengumaades:P
Onu kirjutas mulle uued rohud, lubades et need erinevad vanadest nagu öö ja päev. Apteegis tabas küll veidi halb üllatus, sest et mul pole veel special kindlustust ja seega pidin 35% rohtudest ikkagi ise maksma, aga see 20€ lisaks mind ei tapa. Tähtis on terveks saada. Siinkohal nõustun Descartesega, kes ütles, et Tervis on kõikide teiste hüvede alus (La santé est la 1ère bien et la fondamental de toutes les autres biens)!

Kassidest

Mul ei ole absoluutselt mitte midagi vâikeste armsate nurruvate kiisude vastu, aga kui üks neist öösel kell pool neli mu akna taha mõtleb tulla ja seal lõputult näuguda, siis ma saan vihaseks. Nagu juhtus tâna öösel. Krdi naabrikassid, ei mõista siis kodus passida. Lõppuks ei jäänudki mul muud üle, kui aken lahti teha, kass aknalaualt maha visata ja jârele sisistada. Vähemalt aitas. Keegi aga ei andnud mulle paraku tagasi unetunde ja niisiis pidigi hommikul tõusma, olles eelnevalt maganud vaid neli tundi:S

Haigekassas sai ka käidud. Sain ajutise haigekassa kaardi.. nagu ajutised juhiload:P Teoreetiliselt saab sellega nii arstile, et kõik mu kulud 100 % kompenseeritakse. Eks homme proovin jârele.

Kasulikest asjadest

Pärast nelja tunnist filosoofia läbi töötamist on juhe suhtkoht koos ja käsi kirjutamisest krampis. Tegelikult jõudsin ma ära grupeerida ja eraldi lehtedele konspekte kirjutada ainult pooles läbitud materjalis, aga asi seegi. Kirjand on alles kahe nädala pärast, niiet küll ma selleks ajaks kogu materjali uuesti lâbi võtta jõuan. Üks hea asi, mida ma siin Prantsusmaal olles õppinud olen, on asjade mitte viimasele minutile jätmine. Eelmine aasta sain aru, et ma ei jõua siin ühe õhtuga kontrolltööks õppida, sest lisaks faktidele on vaja ka tõlkida ja erialaseid sõnu pähe õppida. See aasta ma tõenäoliselt muidugi jõuaksin, aga kuna juba kuu aja pärast ootab ees ligi 10 proovieksamit, siis on targem juba praegu tasapisi kordama hakata.

Homme lähen käin kohalikus haigekassas ja viin paberid sisse. Ehk on lootust ka siis kunagi kohalikule haigekassakaardile. Hoidkem pöidlaid, et prantsuse administraalsüsteem seekord oma bürokraatiast üle on ja asja võimatuks ei muuda!

Ühendusest

No ma ei ole nii vastikult aeglast ja pidevalt katkevat internetiühendust ära teeninud. Ausõna!
Muidu on ka sitt olla. Ilm on sitt ja rõve köha ja nohu ja palavik ja kirjutuslauda pole endiselt ning õppida ka väga ei viitsi.
Ma pole siin veel nädalatki olnud, aga juba seegi aeg tundub nii meeletult pikk.. Aprill tundub alles nii mägede taga..
Aga mis ma ikka parata saan. Kuu aja pärast saab haigekassakaardi ja ehk saab siis terveks ka ning kui tervis on korras, peaksid ka kõik teised asjad ise paika nihkuma. Seni peab lootma, et kopsupõletikku pole!

Veidi minu tõelisest palest

How evil are you?

Üldiselt hoidke must eemale, sest ma olen kuripahavastikõel!

Kolimisest

Kuna Gabriele läks jäädavalt ära, siis oli mul v6imalus tema tuppa kolida. Tegelikult on sealgi omad puudused, aga muusika kostab siiski oluliselt vähem ära.
Kui gaasiküte sisse keerata, siis hakkavad radikad jubedalt prõksuma, mida enne minu toas polnud. Niiet öösel tuleb meeles pidada küte maha võtta. Akvaariumi solin kostub nõmedalt ära, siseõues on selline tuli, mis põlema läheb, kui kassid ringi kondavad ja voodis on kaks madratsit, mis muudavad selle ülearuselt pehmeks. Õnneks on neid suht lihtne eemaldada:P
Olgu, mis on, aga hetkel tõstan seda tupa ringi ja pesen kappe ning põrandaid. Voodi peab veel teise nurka lohistama ja siis võib hakata asju sisse tooma. Õhtuks kavatsen igatahes oma uhiuude pessa kolida;)

Reisust

Ja eile hommikul kell 6.30 algas jälle kõik taas..
Headaega ütlemisi olen juba tasapisi vihkama hakanud. Isegi isa lennujaamas kallistades oleksin peaaegu nutma hakanud, kuigi meil ei ole just eriti lähedasi suhteid.
Juba Tallinna lennujaamas lehvitas ja naeratas mulle mingisugune jube vuntsidega hindu. Appi! Ei taha integreeruvat Eestit!
Üldiselt on palaviku ja meeletu nohuga ilgelt sitt lennata. Kuna nina on kinni, siis tekib mingi rõhu teema ja siis hakkavad veel kõrvad ka valutama etc etc.
Praha lennujaamas sattusin kõrvuti ootama ühe 30ndais aastais prantslasega, kes nagu hiljem küll selgus oli alzeerlane. Ma ei tea ta nimegi, aga tänu tema superviisakusele ja meeldivale paaritunnisele vestlusele paranes mu arvamus araablastest ikka väga kõvasti. Vähemalt nüüd ma tean, et ka nende seas on inimesi:P
Pariisis oli mul neli tundi rongini aega, niisiis kopitasin jääkülmas ootesaalis ja tegin Kafka "Protsessi" kohta konspekti. Rongis sain isegi peaaegu et magada kui ainult nohu nii hirmsasti häirinud poleks. Ja lõpuks, pärast 16 tunnist reisi, tuli Patrick mulle jaama vastu ja viis koju.
Tuli välja, et vaheajal on ta nõme träänsarist poeg juba minu tuppa kolinud ja mul tuli magama minna Gabriele vanasse tuppa, olgugi et kõik mu asjad endiselt träänsari toas olid.
Aga mida ei tulnud, oli uni. Ma olin ikka väga õnnetu. Istusin kolme teki all, lõdisesin ja nutsin. Kõik oli kuidagi nii võõras ja tühi ja sisemus haigusest ja igatsusest lâbi puretud..

Ma tean, et ma tulen kord jälle!

Asjad said pakitud, kõht head-paremat kodumaist kraami täis söödud ja nüüd ei jäägi enam muud üle kui ka läpakas kotti mahutada ning paariks tunniks suigatada, et siis kell seitse lennujaama minna.
Kuid ma tean, et ma tulen kord jälle. Täpsemalt siis juba aprilli lõpus.
Niisiis, seltsimehed kaasmaalased, ärge laske pead norgu ja püüelgem koos helgema tuleviku poole! Aamen

Magamata ööst

Täna hommikul suikusin ma esmasesse unne veidi enne kella kaheksat. Öösel oli kurb ja kõle. Külm oli ka, sest keegi kaissu ei võtnud :/ Ja kuna und ei tulnud, siis ma mõtlesin. Mõtlesin sellest, kuidas Gabriele tuba ümber tõsta, juhul kui ta välja kolis, kuidas ja kellega ja kus ma järgmine kooliaasta elada tahaksin etc etc.
Kell 11 pidin end pärast mõnetunnist und taas üles ajama, et Keiuga kokku saada ja väike nostalgiatuur Tallinna vanalinnas ja Balta turul teha. Turul olid pea kõik boksid kinni. Ei märke, ei kasutatud riideid. Isegi moosi ei müüdud :S
Ja nüüd.. Nüüd lähen vean oma väsinud ja vaevatud keha emaga poodi, et mõned asjad kaasa osta. Ja siis.. pakkima!

Kokkuvõtetest

Jõudsin omadega jälle Tallinna ja ülehomme varahommikul viib mind paar lennukit ja rongi neetult kaugele:(
Eestis veedetud aeg oli lihtsalt geniaalne! Kõik need inimesed, keda ma näha tahtsin, said nähtud, pea kõikides lahedetes kohtades sai käidud etc.
Tegelikult oli kogu vaheaeg lihtsalt nii hea, et raske oleks seda täpselt sõnadesse panna. Seepärast, ei hakka ma pead murdma ja täpset resümeed kirjutama. Piisab vast sellest, et jõulud said veedetud pere ja Urmoga Kloogal ning uus aasta tuli Tartus koos Urmo, Hannade ja kompaniiga. Super!
Täna bussiga tagasi tulles oli valus. Nii kurb, et iga kohtumine peab jälle lahkuminekuga lõppema..
Tuju leevendas küll veidi minu ees istuv vanahärra, kes tegi emotsionaalset ettekannet kõigest sellest, mida ta tee ääres nägi oma telefoni vestluspartnerile. Pikalt:P A la: nüüd sõitsime mööda ühest vanast pesuköögist teest paremal. Seal sündis 1870. aastal minu vanaema. Ühesõnaga mida iganes:D

Aga uueks aastaks tahaks teile kõigile soovida, et see tuleks vähemalt sama hea kui minu eelmise aasta lõpp!
Ja endale sooviksin ma, et iga kohtumine ei tähendaks enam taas hüvastijättu!