Kodust

Sain täna tähitud kirja. Tuli välja, et tagasisõidupiletid.
19. juuni hommikul kell seitse istun ma Barbezieux's viimast korda autosse, et sõita Angouleme'i rongijaama, kust väljub kell kaheksa TGV Pariisi suunas. Kell pool üksteist tuleb mulle Montparnasse'i jaama vastu EF'i töötaja (loodetavasti meessoost, sest siis ma võin panna ta oma kohvreid tassima), et viia mind Charles de Gaulle'i lennujaama, kust kell kolm suundub lennuk Kopenhaagenisse ja kell kaheksa väljub samast kohast lennuk, mis jõuab pool üksteist õhtul sihtpaika. Lõpp-peatuse nimeks on Tallinn!!!:)

Veel kuu aega tagasi oli mul koju jõudmisega vägagi tuli takus, aga nüüd on ka veidi kahju.
Kui täna uudisest rääkides Fredericu jahmunud nägu nägin, mõistsin, kui palju on ka siin inimesi, kes mulle korda lähevad. Tõsiasi, et mu vahetuspere sellel suvel Toulouse'i kolib, seab suure tõenäeosuse võimalusele, et ma siia linnakesse enam iialgi ei satu.
Ja ratsabaasi inimeste siiras "Mais tu vas nous manquer... mais toute façon, tu vas nous visiter?" läks hinge.
Ka mina jään paljusid igatsema...

Headest ideedest

Isegi prantslastel tuleb neid vahel ette:D
Vältimaks "autosauna" (loe: autosse sisenemine pärast seda kui see on päev läbi 40 kraadises kuumas lauspäikese all seisnud) pannakse siin auto tuuleklaasidele armatuuri ette termokotid:D

Pereelust

Eile õhtul sain ma teada, mis tunne on emal pärast tundide viisi köögis kokkamist, kui helistab laps ja teatab, et sööb sõpradega väljas.
Otsustasin siis eile endale ja Laurene'le ühe ilusa õhtusöögi teha: india wok ja eskalopid. Loobusin selle nimel isegi kirjanduse õppimisest. Ja mis oli tulemus? Laurene helistas kell pool üheksa õhtul (mul oli juba kell pool kaheksa söök valmis) ja teatas, et einestab Sarah'i juures.
Lapsed on ikka tänamatud küll!:D

Ahjaa, Anne-Laure'i seiklustest ka:
Ta hakkas nüüd Adlain'i parima sõbra Vincent'ga "käima":P
Juba laulusõnade järgi pidid armastusel kummalised teed olema:D

Koolikaaslastest vol 2

Anne-Laure jättis täna Adlain'i maha:P Põhjuseks siis, et kutt võttis asja liiga tõsiselt.
Mul oli tõsine tegemine, et oma kaunis kõlav naer endale hoida:P
Elagu kolmepäevased "püsisuhted"!!!

Prantsuse naistest..

Mängisime täna kehalises korvpalli. Mänguoskust ei hakka ma kommenteerimagi, Prantsusmaa on ju kahtlemata jalgpalliriik...
Igatahes poolteist tundi korvpalli võttis suht läbi ning tunni lõpuks olid kõik väga punased ja higised. Imekspandav oli aga see , et ainult mina ja Julia käisime dushi all. Nimelt ei ole Prantsuse naised mitte ainult rõvedalt karvased, vaid ka väga mustad! Ja siis imestatakse, et oh, miks need mehed küll välismaalasi (loe: mind) eelistavad:P

Ja veel..
täna hommikul peegli ees riidesse pannes tabas mind "tore" üllatus. Nimelt mu vasakule rinnale oli tekkinud 3 x 3 cm kõige ehtsamat tumelillat sinikat. Unesegaduses ei saanud ma muidugi kohe aru, mis asi see on. Peast jõudsid läbi käia juba igasugused imelikud mõtted, kuid välistamise meetodi abil jõudsin järeldusele, et ju ma eile selle trennist sain, kui vastu sadulat kukkusin. Elagu siis 30 kraadi sooja ja sügava dekolteega pluusid, mida ma nii paar nädalat kanda ei saa:D

Koolikaaslastest ja nende omavahelistest suhetest

Tuleb tunnistada, et ka Eestis leidus koolis mõningaid paare, kuid sellist vahetunnis sõna otseses mõttes amelemist ma küll kuskil mujal kohanud pole. Kõndides vähekasutatavas trepikojas, satud sa 75%-se tõnenäosusega mingisugusele järjekordsele tiinekapaarile peale. Kolmanda korruse privaattualettidesse on juba kondoomiautomaadidki ülesse pandud, 1€ 3 tükki, ma ei imestaks, kui see wc ka mõne tunni ajal suletuks jääb:D Iseenesest on turvaseksi propageerimine hea, aga kondoomiautomaadid koolis..?!
Täna leidis minu üks parimaid copine'e Anne-Laure endale kuti. Kusjuures kogu teema leidis aset meie silme all. Poiss võttis tüdrukult ümber kinni ja sellega ka asi esialgu piirdus. Lõunapausi ajal Anne-Laure'ga koos süües, tunnistas ta mulle, et nad on paar, nimelt kutsus Adlain ta järgmiseks reedeks välja. Loomulikult pole nad veel suudlustenigi jõudnud, aga see ei sega kumbagi üle kooli kuulutamast, kui õnnelikud nad koos on:D
Selle looga seoses meenub ka Estheri "boyfriend". Nimelt andis Estheri sõbranna talle ühe Pariisi kuti numbri, keda ta iialgi näinud pole ja nüüd nad siis helistavad ja meilivad iga päev juba aasta aega ning kui ma kogu seda tausta ei teaks, siis puhtalt Estheri jutu järgi näib see püsisuhe küll vägagi tõsine. Kusjuures selle aja jooksul on Esther korduvalt Pariisis käinud, aga pole nö "juhust leidnud" oma " petit copain" üle vaadata. Jõudu siis, noored!:P
Need kaks ülaltoodud näidet pole siin sugugi erandid. Pea pooltel pubedest on sellised "püsisuhted".
No mis siis ikka, siinkohal tervitaks kõiki omi meessõpru:D

Ahjaa, täna jäin vist oma juudisoost sõbrantsist ilma:P
Nimelt istume ajaloos kõrvuti ja tänases tunnis rääkisime põgusalt Hitleri suitsiidist. Mina, mõtlematu, nagu ma olen, jutustasin Esther'le muidugi anekdoodi gaasiarve laekumisest. Ta ei saanud naljast aru...:P

Euroopa suurimast karaokevõistlusest

(Pealkiri on Kiku tsitaat)
Ei saa just öelda, et ma selle nö võistluse suur austaja oleksin, aga harjumuspäraselt sätin end siiski nendeks laupäeva õhtuteks teleri ette.
See aasta telekas puudus, niisiis olin sunnitud Eurovisiooni interneti vahendusel jälgima. Kvaliteet ei olnud muidugi see, aga vaatasime siiski Lauréne'ga vapralt lõpuni. Talle meeldisid kõik laulud peale Ukraina ja Prantsusmaa, mulle meeldisid Norra, Läti ning ka Esimese Eesti lool polnud väga viga. Keegi neist ei võitnud.. Balkani pidu, mis siis ikka..
Lauréne kuulis sellisest asjast nagu Eurovsioon muidugi esimest korda, kuna tal pole iialgi televiisorit olnud, võib andeks anda. Ootasime siis põnevusega Prantsusmaa laulu, isekeskis arutledes, et laulu nimi ja esitaja küll midagi ei ütle, aga kindlasti oleme seda lugu varem raadios kuulnud. Tuli välja, et ega ikka ei ole küll. Kui Euroopa nö uutele riikidele on see lauluvõistlus veel tähtis, siis Vana Euroopa, eriti need neli maad, kes alati finaali saavad, suhtuvad sellesse üritusse täieliku ignorantsiga. Samas, laulude üldist taset arvestades ei saa neile seda pahaks panna.
Kreeka laulu ma ei mäleta enam.. Aga järgmisel aastal saavad osalejad tõenäoliselt Ateenasse sõita. Piisavalt eksootiline võrreldes Läti voi Norraga.

Kuu aja pärast..

Täpselt kuu aja pärast samal kellaajal sisenen ma Air France'i lennukisse, et sõita Copenhagenisse ja sealt edasi koju. Kõlab lausa uskumatult.
Viimasel ajal näen ma juba liigagi tihti unes Eestit, sõpru ja kõike sellega seonduvat.
Isegi laulusõnade järgi on ju kodus sinisem taevas, loodame et minu tuleku puhul särab seal ka päike:)

Nüüd aga olevikku tagasi:
Teen hetkel informaatikaklassis aega parajaks. Pärast seda ootab raskendatud inglise keel ja siis koju. Naaberarvuti taga istuvad 16-aastased klassiõed kolavad kohalikes jututubades ja valetavad oma rinnahoidjanumbriks 70 C, jeerait..:P Olgu, jäägu neile siis ka need anonüümsuse võlud.
Eile õhtul vallutas meie väikese Barbezieux Star Wars. Tänase päeva läbiv teema ongi siis eilse kinoõhtu muljed. Mina muidugi ei käinud, pole ühtegi osa sellest filmisarjast näinud ja kogu see asi on minust kuidagi väga mööda läinud. Õnneks ma ei tea, millest ilma jään;)

Täna õhtul pannakse hinded välja, nüüd jäävad vaid eksamid.
Kui keegi oskab motivatsiooni leidmise koha pealt nõu anda, siis palun, ärge hoidke oma võimalikke kuldaväärt teadmiseid endale!

Vigade parandus

Kuna Kiku vingub sõna otseses mõttes mu keelekasutuse kallal, siis olgu järgnev paste talle rõõmuks:

garf dit :
esiteks... kuidas hääldub Barbezieux?
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
no sa oled kolm aastat prantsuskeelt oppinud
garf dit :
6
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
peaks ikka suutma seda sona haaldada
garf dit :
nonii, mis on viimane häälik?
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
nonii, raagi valja
garf dit :
eiei, ma küsin
garf dit :
mis on viimane häälik?
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
öö
garf dit :
nonii:P
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
jajah, sain juba aru
garf dit :
okei
garf dit :
lähme edasi
garf dit :
"ei ole see aeg üldse kaugel" viitab üldjuhul tulevikule
garf dit :
"pole palju möödas ajast, mil..." oleks nagu selgem viide minevikule
garf dit :
"Inglise keelseid" -> "Ingliskeelseid"
garf dit :
inglise keel, ingliskeelne
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
okei
4 punkti kirjandi eest, ma vist ei skoori dit :
veel midagi, monsieur?
garf dit :
"Huvitav, mulle ja ma arvan, et paljudele teistele eestlastele on imelik välismaa filme eesti keelse dubleeringuga vaadata."
"Huvitav -- mulle, ja ma arvan, et ka paljudele teistele eestlastele, on imelik..."
garf dit :
"...mulle ja ma arvan..." ja "...eestlastele on imelik..." ei ole just väga selge komakasutus
garf dit :
ja "bac" võiks kursiivis olla

Veel midagi, "kallis"?:D

Ahjaa, proovikirjandis kukkusin totaalselt läbi.. c'est la vie!

Hit the road Jack and don't you come back no more

Käisin kinos "Ray"'d vaatamas. Originaalversioon oli veel ka, mida muud oskakski tahta. Igatahes väga hea film, Ray Charles'i muusika on ikka omaette tase, midagi pole öelda. Ühesõnaga soovitan!

Barbezieux'i kinost nüüd veidi:
Meie küla kino on tore, eriti tore on see, et seal kunagi rahvast pole, kuigi tegelikult hoonel ja saalidel ja kvaliteedil pole väga vigagi - kino Kosmost meenutab.. ja ei ole see aeg üldse kaugel, kui see kino Tallinna tähtsaim oli.
Jõudsin kohale umbes 5 minutit enne seansi algust, saalis ei olnud ühtegi hinge.
Koos algustiitritega sisenesid siiski kaheksa inglast, ikkagi originaalversioon ju:D
Inglise keelseid filme näidatakse siin haruharva ja prantslased nendele enamasti ei lähe ka. Rääkisin Nicolas'ga (vend), ta tahtis ka seda filmi näha, aga minuga ei olnud nõus tulema, sest kaks ja pool tundi subtiitreid lugeda on ju surm:D
Huvitav, mulle ja ma arvan, et paljudele teistele eestlastele on imelik välismaa filme eesti keelse dubleeringuga vaadata.. harjumuse asi, mis veel.
Aga film oli hea, ja popkorni meie kinos õnneks ei müüda:)

Ahjaa, sain oma kirjanduse suulise proovieksami hinde teada - 12 - Viies tulemus klassis:)
Kui päris bac samamoodi läheb, siis võib hakata isegi Montpellieri peale mõtlema;)

Spordist..

Kolmapäevad on alati Prantsusmaal toredad, tunnid on ametlikult ainult kella 12-ni. Täna vedas aga eriliselt, meil oli ainult kaks kehalise tundi.
Siin olles olen ma tõsiselt seda tundi armastama õppinud, õpetaja on lahe, alad mitmekesised ja huvitavad, vahendid korralikud jne..
Täna viskasime oda, minu parimaks jäi 18 m, mis oli ühtlasi tüdrukute parim ja selle tulemusega oleksin isegi poiste keskmise hinde kätte saanud. Prantslased on masendavalt nõrgad spordis. Ei julge küll arvata, et ma odaviskes hea olen, samas võrdlus puudub, sest Eestis tähendab kergejõustik GAG-i õpilaste jaoks ümber Snelli tiigi jooksu ja heal juhul ka jalgpalli.
Üldse siinnes tunnis teed sa asju hea meelega, Eestis on pidevalt mingi karjuv õpetaja sul kuklas, kes naerda ei luba. Kamoon, kehalise tund ei ole ju siiski mingi rividrill.

Aga nüüd õue, aeg end päikese käes kerra tõmmata, veidi pruunistuda ja ehk ka reedeseks ajaloo tööks veidi õppida.

Proovieksamitest..

Nih, nüüd on need siis möödas. Läksid, kuidas läksid.. au moins, c'est fait

Kui nüüd kokreetselt rääkida, siis kirjanduse suulise eksami teemaga mul eriti ei vedanud, pidin Flauberti 18. sajandil kirjutatud romaani seletada, mis koosnes fiktiivsetest kirjadest. Kui ma olin lõpetanud, küsis õpetaja, et kas ma kavatsen päris eksami ka teha? Huvitav, mida see veel tähendama pidi?!:D
Eriti hästi ei mõjunud ka öine magamatus, mis vaheldus õudusunenägudega sellest, kuidas mulle teemaks mingi jube poeem anti:D Aga noh, ma andsin endast siiski parima. Tulemused saame tõenäoliselt järgmine nädal koos kirjaliku osa resultaatidega, milles ma küll 100% läbi kukkusin.

Seevastu matemaatika proovieksami tulemused olid üle ootuste head, 12,5/20 on täitsa tegija tulemus kohalikke hindamissüsteeme arvesse võttes.

Järgnevat perioodi peaks vist pingelanguseks nimetama. Paar kontrolltööd Prantsusmaa ajaloo kohta mind igatahes ei morjenda;)

Koolist..

Jee, TPE töö kaitsmine läks enam-vähem. Niivõrd hästi kui selliselt teemalt nagu "Paganlikud uskumused surma ja elu piiril XIX sajandi Euroopas" lubada võivad. Kui asi küsimustele läks, siis sain ühtäkki mina grupi eest rääkijaks ja hoolimata puuduvast spetsiifilisest sõnavarast sain hakkama.. kes ütles, et loomulik itelligents ei loe?:D Hinded saab vist mai lõpus teada, loodame kõige paremat.
Homsest nii palju, et ma tõesti loodan, et mulle kukub mingisugune normaalne kirjandusteos, poeesiat tõesti ei tahaks kommenteerida...
Mõtlesin, et ma üritan säilitada mingisuguse eneserahu, aga nähes täna narveerivaid prantslasi üle koridoride eksamiklasside uste taga, tekkis ikka stress küll. Nad sooritavad selle eksami siiski oma emakeeles, mis sest, et tegu veidi vanaaegse prantsuse keelega, aga mina, vaeseke...
Eks näis, kust poolt homme tuul puhub...

Öistest helidest..

Nagu kõik head asjad saavad kord otsa, lõppesid ka meie neli päeva kestnud pühad.
Eile öösel tegin kella poole kaheni kirjanduse suulise eksami tarvis kokkuvõtteid. Sain kokku 20 lehte kribukirjas viitesõnu, huvitav, millal ma neid kyll õppima hakkan?:D
Kuigi 1.35 olin ilusti teki all, ei saanud ma sellegi poolest magada, sest Nicolas ja Marion (host family lapsed) vahtisid kella kolmeni mingisugust filmi. Siis oli pool tundi vaikust ja kell pool neli hakkas naabermaja kukk kirema. Selles nö "linnas" on tapselt kahel perel kanad ja need mõlemad on loomulikult meie naabrid:D Kuna padi siiski kuke sünkroonset kisa summutada ei suutnud, otsisin resoluutselt sõbrad "kõrvatropid" üles.. ja siis hommikul imestatakse, et oi, miks ma küll nii väsinud olen.. N'importe quoi!
Marion läks täna jälle ära ja Nicolasel sai ka vaheaeg läbi, nii et nüüd peaks mõni aeg vaikus majas olema.
Laurene (väike õde) tuli eile Itaaliast tagasi. Tõi mulle kingituseks plastmassist sinise sõrmuse, umbes sellise, mida ka kuuendas klassis kandsin. Mis siis ikka, kingitud hobuse suhu ei vaadata, mõte oli ju hea;)
Täna üritasin õues päikese käes õppida ( meil on siin ju jätkuvalt üle kahekümne kraadi sooja), eriti kaugele ei jõudnud. Homme peab TPE uurimustööd kaitsma, ma pole seda veel isegi ära tõlkinud. Loodan, et seekordne pohhuismi hoog möödub kiirelt, valutult ja ilma olulisi tagajärgi jätmata..

Lillelaps

Pärast kolme tunnist fiches (loe: väike papp-paber, millele prantslased teevad lühikesi sisukokkuvõtteid) tegemist, otsustasin põldude vahele päikese kätte tatsama minna.
Korjasin lilli: karikakrad, lilla ristik, oder, moonid... ainult rukkililled olidki veel täiuslikkusest puudu. Mulle meeldib see aastaaeg. Eestis leian ma neid lilli alati juuni lõpus, järelikult saab see aasta kaks korda selle perioodi läbi elada.
Siinsed inimesed ei korja lilli. Tegelikult ei ole neil isegi erilist lillede kinkimise traditsiooni.. kurb.
Eestis õnneks siiski veel on. Vahel saab isegi väljaspool sünnipäeva mõne õie;) Sünnipäev on mul muidugi mõnes mõttes kurval ajal, siis neid kõige-kõige lilli lihtsalt pole.
Eelmine aasta sain siiski kaardi, kus olid karikakrad peal - armas:)
Aga siin vaatavad möödujad küll imelikult mu teekraavides ukerdamist, et üks järjekordne "umbrohi" kätte saada. Neile seostun ma üldse põllumajanduse ja käsitööga - arengumaa ju ikkagi:P
Aga üldiselt oli tore, eks mus vist on ikkagi veidike peidus ka seda maatüdrukut, mis sest et jalutamas käin enamik ajast koos cd-pleieriga. Täna oli selleks Maian Kärmas ja Tuigutuled, plaat , mis mulle viimasel ajal väga hingelähedaseks on saanud.
Kõik need asjad kokku andsid kuidagi väga romantilise tunde. Karikakrad olid ka läheduses.. pidi armastama.. selle kohta peaks vist ütlema: on verra bien !

Üks üleskutse ka: Kinkige rohkem lilli! Eriti karikakraid:)

Elagu katoliiklikud pühad!

Tänu Prantsusmaa usulistele eelistustele on meil järjekordselt neli vaba päeva. Mingisugune "40 päeva pärast lihavõtteid" teema, kusjuures naljakas on selle juures see, et kui küsida kohalikelt, miks meil vabad päevad on, siis enamus ei oska selle peale midagi kosta. Imelik, oleks mul Eestis üks (antud juhul isegi kaks) lebopäeva juures, ma teaksin kindlasti, mille pärast. Tegelikult hakkab see kultuuritus mulle osaliselt juba närvidele käima, tahaks elada täisväartuslikku elu, kuhu kuuluksid ka elav muusika ning veidi intelligentsemad vestlused. Tõsi küll, minu prantsuse keel võib-olla ei võimaldagi pidada väga sügavmõttelisi kõnelusi..
Olgu, kuidas on, igatahes 45 päeva pärast olen kodus, nii et kaua ei tule enam kannatada.

Vabadest päevades veel nii palju, et ega need siiski uinumiseks või pidutsemiseks mõeldud pole. Nimelt on mul esmaspäeval ja teisipäeval kaks suulist proovieksamit prantsuse kirjandusest ja selleks peab ikkagi tõsiselt õppima.
Iial ei või ju teada, ehk tõesti veab kirjanduse kirjalikus osas ja satun hea teema peale ning saan isegi mingi ime läbi 16. sajandi tekstidest aru. Valmis tuleb olla, sest tegelikult oleks ju järgmine aasta Montpellieris täitsa tore elada..

Merxs saabus

et siis kadedusest k6igi juba seniste bloggerite vastu , otsustasin ka oma pesa teha.
Paevikut ma eriti pidada ei suuda, tanases arvutikeskses maailmas on niisama kirjutamine juba haruldus, ehk aitab mind nyyd siis see pisike leheke siin..