X 6 mi - my english is very bad!

Nonii aeg paistab suisa lendavalt ja kui ma teiste blogide lugemiseks ikka aega leian, siis enda oma eriti täiendada ei viitsi.
Eelmine nädal möödus lausa linnuriivul. Lisaks koolile on ka mu õhtud sisukamaks muutunud. Esmaspäeval käisin ma teatris. Või õigemini teatrikohvikus. HC liige Nicolas, kes on harrastusnäitegrupis tegev, kutsus mu kaasa. Ja seda minekut ei pidanud ma kahetsema! Esimest korda elus nägin ma tõesti korralikku improvisatsiooni. Igaüks pealtvaatajatest kirjutas paberilehele mingi tegevuse või asja, keda neljaliikmeline trupp jäljendama pidi. Aega mõtlemiseks 20 sekundit, aega tegevuseks, olenevalt täringuviskest 1-6 minutit. Ja see kõik oli.. super! See esmaspäev jälle:)
Teisipäev möödus nagu ikka Smoking Dogis quizi mängides. Meie tiimis olid Skandinaavlased ja üks Poolakas. Poolakas ei teadnud midagi. Küll aga teadsid norrakad. Kui meil Andrest poleks olnud, poleks ka kolmandat kohta. Võit jäi napi 1,5 punkti kaugusele. Üldiselt on mul nüüd aga mõneks ajaks norrakatest ja rootslastest kõrini. Nad saavad ju omavahel norra keelt rääkida ja seda nad ka teevad:S Eelmine laupäev oli Denise'i ja Andresi juures väike istumine. Meie Ingridiga hängisime oma nurgas ja "jajaaa-pra-pra" inimesed oma nurgas:D Igavusest tegime totraid pilte:P Pärast läksime jala vihmaga Guillotièrist koju. Ilm oli nii kole ja kell ka kaks läbi, et isegi kõik araablased olid peitu pugenud ja keegi meid ei tüüdanud.
Kolmapäev ja neljapäev istusin pimedani koolis ning kirjutasin nii, et ranne valutas. Üldse, kuidagi palju teha on seal ülikoolis. Ei ole midagi nii tsill-pill:S
Reede, nagu te juba teate, on mul vaba. Vaba - see tähendab muidugi magamist. Nii ma siis põõnasingi rahus üheni, sõin midagi ja istusin neljani öösärgis arvuti ees ning vahtisin Dibley vikaari. Hea sari, kahjuks ei võimalda minu inglise keel ainult kõikidest naljadest aru saada. Seal kasutatakse ikka väga teistsugust keelt..
Edasi viis mu tee jälle teatrikohvikusse (mu uus lemmikkoht - bonne ambiance!), seda kord küll Silviega. Silvie on tore Tallinna tüdruk ja ühtlasi ka vahetusüliõpilane TTÜ-st. Hea huumorimeel ja muidu sarnane ellusuhtumine. Igatahes hetkel olen ma Lyonis viibivate eestlastega vägagi rahul. Eelmine aasta ei kannataks kuidagi konkurentsi:D
Otsustasime võimalust kasutada ja kõik kolmekesi (mina, Ingrid, Silvie) välja minna. Esialgu, nagu tavaks, Smoking Dogi. Kui kell 10 Ingridiga kokku saime, siis Dogi me igatahes ei mahtunud. Teate ju küll, rugby maailmameistrivõistlused mitte just väga kaugel Lyonist. Ei usu, et terve linn on täis seelikutes inglased. Hea kodune tunne kohe tekib - briti poissmehed junõu:P
Otsustasime mitte trügima hakata ja mängu lõpuni kuskil õues tsillida. Ingrid haaras õlle, mina õunamahla ja nii me õue potsatasimegi. Õige pea tuli üks vanem suurekõhuga pooltsurka ja hakkas meiega soome keelt rääkima:P Jah, soome keelt. Soome kodakondsusega tsurka Lyonis, how cool is that, hah?:D Igatahes oli situatsioon väga koomiline.
Mängu lõppedes kui õnnelikud laulvad britid tänavale ilmusid (Inglismaa võitis, noh:D) suunudsime puppi. Ka Silvie jõudis peagi. Meie meelt lahutasid kaks haledat Soti tüüpi, kes kaarditrikkidega külge üritasid lüüa. Sai neile suht karmilt ära öeldud:D Edasi sattusid meie naabrusesse kirglikult suudlev prantsuse paarike ja kolm lõõpivat seelikutes onu. Tegime nalja paarikese üle (kes ka ruttu jalga lasi) ja edasi rääkisime pikalt laialt seelikute teemast ja meeste ning naiste rollidest:D Kuna onudel olid seelikud ja naistel ehk siis meil püksid, siis oleks justkui soorollid ka vahetunud. Seksi pidavat ainult sünnipäeviti saama :D
Veidi enne ühte visati meid välja ja liikusime tsikkidega edasi Siriuse nimelise paadil asuva ööklubi poole. Teel jäid meile veel ette, nagu näha, päris mitmed seelikutes poisid :P
Siriuses sai tantsitud ja tsurkasid ning neegreid eemale peletatud. Edukalt! Koju jõudsime (jala kusjuures) poole nelja paiku hommikul.
Laupäev õppisin hommikuni ning täna, nagu ikka, traditsiooniline reid araablaste turule. Leidsin täiendust kõikvõimalikule puu-, juur- ja köögiviljavarule. Seda kõik ainult 5 euro eest!
Pärast turulkäiku sõitsime Inksuga tubli 20 km mööda Rhone'i kaldaid.

Ahjaa, siin on trastiline ilmamuutus toimunud. Kui terve eelmine nädal sadas vahelduva eduga ja sooja oli nii 8-13 kraadi ja ma mõtlesin toas juba kütte sisse lülitada, siis täna lõõskas päike sinises taevas ja soojapügal küündis 25 kraadini. Homme lubatakse samasugust ilma. Tere suvi.. jälle !:)

Mitu blondiini on vaja, et vahetada elektripirni?

Ilmselgelt rohkem kui kaks, sest meie Ingridiga küll asja vahetatud ei saanud :P Tegelikult selgus küll hiljem, et lamp oli katki, niiet päris nii halvasti ka endast mõelda ei tohi:)
Eile oli igatahes väga tegus päev. Algas see juba kell 7, et kaheksaseks loenguks kooli jõuda. Esimene loeng, politique comparée, tundub väga huvitav olevat. Seeeest aga kohe järgnev 2 ja pool tundi kestev science politique, approches et terrains on lausa talumatu. Õppejõud on nõme, sisu on nõme jne. Kokku viis tundi järjest suured amfiteatri loengud. Ütleks nii, et kell üks oli suht laip.
Edasi kohtusin Mariaga. Maria on Eesti tüdruk Pariisist, kes Liina sõbranna. Kahjuks möödus asi rohkem lambi parandamise tähe all (majahoidja askeldas siin vähemalt pool tundi elektrijuhtmete kallal).
Lidlis käisin ka. Üks onu küsis mu käest, milliseid sidemeid (neid menstruatsiooni omasid) osta. Et naine olla käskind, aga ta ei oska valida. No valisime siis koos:P
Päris õhtul ootas mind Smoking Dog ja quiznight. Peab tunnistama, et tuttavaid nägusid on kõvasti vähemaks jäänud. Letis oli ainult Claire. Kahjuks polnud ka Marcot. Tiimi moodustasime koos Ingridi ja kahe Norra erasmuslasega, kes väga targad ja ka muidu toredad tundusid. Esimese korra kohta oli tulemus päris hea - viies koht!

PS: Esimest korda jõin ma Smoking Dogis midagi muud peale alkoholi. Ananassimahla siis.
PPS: Loomulikult just siis kui ma alkoholi ei joo, tuleb Gaffer ja toob mulle tasuta õlle:D

Tasuta lõunad on olemas!

Täna kinkis mulle põlastatud ning vihatud Prantsuse bürokraatia tasuta lõuna.
Nimelt käisin Carrefouris süüa ostmas. Seal pakuti ka soodushinnaga sushi karpi. 14 suhit maksab muidu 10 eurot, aa täna oli alla hinnatud seitsmele. Ma ei suutnud muidugi vastu panna ja libistasin karbikese oma ostukorvi. Kassas tuli tsekile aga ikkagi 10 eurot. Küsisin siis kassiirilt, et mis värk on. Paraku ei töötanud tädil kassatelefon ja nii ta paluski, et ma seda asja sinna infolauda õiendama läheks. Läksin ja küsisin. Selgus, et mul ongi õigus. Aga ka sealne tädi oli selline tüdinud olemisega ja vist ei viitsinud kuhugi kassasse joosta, et arve über trükkida ning mulle mu kolm eurot tagastada. Selle asemel andis ta mulle lihtsalt kümme eurot ja sushikarbi ka :)
Vesistage!

Tagasi soojal maal

Reedel, enne Urmo ja emme tulekut, olid mul juba asjad pakitud ning vahtisin mõnuga telekat. Küll oli hea saunas käia ja lihtsalt kalli inimesega aega veeta ning mitte närvitseda, et kuidas küll kõik asjad kohvrisse mahuvad. Ega ei mahugi. Ka mul jäi nii mõnigi kingapaar ja kott maha.
Laupäeva hommikul põõnasin rahus poole üheni, siis väike hommikusöök ja oligi aeg end lennujaama poole seada. Issi viskas treppi ära ja pani minema. Õnneks tuli Urmo muga kaasa ja aitas igavas turvajärjekorras (nii pikka järjekorda mina enne küll polnud Tlna lennujaamas näinud) aega surnuks lüüa. Siis musid-kallid ja läinud ta oligi. Ning kohe peagi ka mina. Imelikult kombel polnudki nututuju ja ka suur kuvastus jäi tulemata.
Lennukis tabas mind halb üllatus. Eesti ajalehti ei antagi! Mul ei olnud ka mingit lugemist kaasas ja tuju kiskus kohati nukraks. Sis märkasin, et minust iste taga pool pesitsevad kaks tsikki. Juba enne, järjekorras, kuulsin, kuidas tüdrukud pajatasid, et elamist neil küll esialgu pole, aga küll esmaspäevaks seegi olemas on. Järeldasin siis, et lähevad kuhugil vahetusõpilaseks. Seda, et Prantsusmaale, ma ei uskunud, sest KÕIK teaad, et Prantsusmaal septembris normaalse hinna eest elupaiga leidmine on suht-koht võimatu kui kohalikku asjaajamist ei tunne ja keelt ei mõika. Lennukis selgus, et siiski Prantsusmaale. Mingi hetk ütlesin neile, et lähen ise ka Pantsusmaale ja et äkki saan neid aidata. Tuli välja, et tibid (no niii tibidega pole juba ammu rääkind:D) on TTÜ majandustudengid, kes aastaks Brdeaux'sse mingisse erakooli lähevad. Eraülikoolidel pole aga teatavasti ühikaid ja nii nad ula peale jäetigi. Tibide suhtumine pani ka imestama: tulen Prantsusmaale shoppama, sõnagi pr.keelt ei räägi. No hea küll, ühele tüdrukutest teen liiga, aga teine polnud oma elus kunagigi pr.keelt õppinud. Nojah. Põhiteemaks kujuneski shoping (kas firmariided on odavamad kui Eestis? Ja kui mina mõtlesin oma naiivsuses automaatselt spordifirmasid, siis nemad pidasid silmas rohkem Guccit ja Chanelli:D). Konstruktiivset juttu kui palju. Vaesed tüdrukud tegelt. Niiviisi ilma mingi ettevalmistuseta (ja ma ei pea silmas ainult keelt) kuhugi minna on ikka päris karm. Aga kui ise nii loll oled, et kodus ei mõtlegi internetist kinnisvara pakkumisi vaadata, siis veidi ka paras. Täna rääkisin ühega neist msnis. Pidid edasi hotellis elama ja linnavalitsuselt olla ka nimekirja saanud, kelle poole nad võiks oma korterihädas pöörduda. Lootke-lootke Prantsuse bürokraatiale:D
Õnneks möödusid Amsterdami lennujaamas veedetud kolm tundi ka nendega piisavalt kiiresti ning edasi viis mind Air France Lyoni. Lennuk oli tühi. Ainult paar rida keskelt täidetud. Anti lõhesaia ja teed. Lyonis oli kell veel piisavalt vähe (11 õhtul), et ühistranspordiga koju liikuda ja korterivõtmed postkastist ees leida. Kodu oli ilusti korras ja kõik paistis alles olevad. Ainult mu viimased kolm veiniklaasi olid suveüürnikud ära lõhkunud. Päris palju süüa olid ka jätnud. Paraku ainult selliseid asju mida herr Levin mul süüa ei luba:S Niisiis sai kraami endale Ingrid. Üks väga tore Eesti tüdruk vahetusõpilasena siinses IEP-s.

Järgmine päev kell 10 oli juba äratus, sest kell 11 sain Ingridga metroos kokku, et koos araablaste pühapäevasele turule puu- ja juurvilja ostma minna. Riietusin musta. Õue jõudes selgus, et sooja on nii.. 31 kraadi:p
Turul varustasin end lehtsalati, tomatite, porgandite, paprikate, sibulate, nektariinide, viinamarjade ja KAKTUSEVILJADEGA! Jap, täiega head! Algul ei saanud küll pihta, mis asi see on, aga kuna igal pool müüdi, siis otsustasin siiski paar tükki osta. See, et see kaktuse külest pärineb selgus alles hiljem. Siis, kui olin kaktuse moodi okka näppu saanud ja prahvatas, et kunagi mingis tobedas Eesti reality shows kuskil soojal maal pidi taolisi asju sööma otse kaktuse küljest:D

Kell kolm saime Kadriga kokku. Tema linnajaos toimus parajasti vanakraamiturg, kus igaüks võis oma vanu asju müütada. Ka mina sain 3 euro eest nelja nänni omanikuks: kõrvarõngad Hannale, seinapilt, isetehtud pross kotil kandmiseks ja Vichy-Etat kommikarp.
Neist tähelepanuväärseim on kindlasti Vichy-Etat bastillide karp. Kahjuks pole aastaarvu peal, aga ajalugu veidi tundes, juglen väita, et see meene pärineb aastaist 1940-42. Üks õige eestlane (loe:fashist) peab ikka oma taset hoidma ning end selliste asjadega varustama. Muidu võib veel aunimetusest ilma jääda:D
Ka seinapilt järgib senist seinakaunistuste (mis tegelikult küll põrandalapid) traditsiooni. Loomad on endiselt südamelähedased;)

Pärast lettide vahel ringiluusimist suundusime Croix Russe'i parki, et pudel veinilahti korkida. Nimelt olid mu suveüürnikud külmkappi jätnud pudeli roosat Alsace'i veini. Vein oli külm ja juttu jätkus kauemaks. Mingi hetk suundusime edasi Kadri poole, kust enne üheksat tulema ei saanud.
Pea valutas veinist ja äss oli olla. Tagatipuks lõi ka mingi faas läbi ja pooled ruumid olid pimedad. Niisiis jäigi lahti pakkimata.

Täna hommikul oli ilusti kell pool üheksa üleval, et piisava varuga kooli jõuda ja õige saal üles otsida. Prantsuse bürokraatiamasin jahvatab endiselt tasemel, sest näiteks minu tunniplaanile on märgitud saal, mida juba kaks aastat ei pidavat eksisteerima:P Samuti ei ilmunud õppejõud kohale, kes lihtsalt ilmselt ei teadnud, et juba SEE nädal on tunnid. Osad seminarid hakkavad alles järgmisest nädalast. Mina poolteisttundi mingisuguse informaatikatunnini oodata ei viitsinud. Liiatigi sellepräast, et ka see polnud sugugi kindel, kas see toimub. Sõitisin hoopis Broni, et ülikoolitrennidele registreerida. Kuna hindeliselt saab võtta ainult ühe aine, siis ei teagi veel, kas ujuma ka saan. Järgmine nädal lähen vaatan, ehk on kohti. Esmaspäeviti võrkpallis olen aga kohal kui viis kopkat.
Ka CAFis sai käidud ning asjad esialgu korda. Loodetavasti nad nii pea mu andmeid uuendada ei taha.

Korgid tegi ka vunts hetk tagasi korda, niiet hetkel sujub kõik plaanipäraselt. Ilm on ka superilus. Nüüd peaks ainult need neetud asjad ka jälle kappidesse paigutama...

Ilus Eesti loodus!

Täna on erakordselt ilus ilm ning selleks puhuks pakun teile valiku kauneid sügispilte Kloogarannast;)

Eriliselt keskendusin seentele ja oleks rohkemgi pilte teinud kui patakad poleks tühjaks saanud.

"Leian end sügise süles"

pealkiri Alendrilt!

Eestit on vallutanud tõeline sügis ning on paras aeg siit parematele jahimaadele lahkuda. Kõik, mis vaja, on tehtud ja peaaegu kõik kellega olen tahtnud kokku saada, olen ka saanud.
Viimased sotsiaalsed päevad Eestis olid teisip ja kolmap, kus ma kui orav rattas mööda kallist kodumaad vurasin ning elust rõõmu tundsin.

Teisipäeval viis mind noor rullnoklik kopajuht dziibiga (hääletasin, noh) Tartusse. Nii igavat vestluskaaslast polnud mul juba ammu olnud. Õnneks tallas vennike tublisti pedaali ja vähemalt aeg möödus ruttu. Lootsin, et ehk viskab mind Kanni juurde Kuperjanovisse äre ka, aga paraku ei teadnud ka Räpina poiss Tartu tänavaid kuigi täpselt. Paraku mulle ei öelnud ta seda enne kui olime Annelinnas ja mainisin, et tänav peaks raudteejaama lähedal asuma. Niisiis lõpetasin õnnetult Eedenis. Kann telefoni ei võtnud ja niisiis helistasin Evkale. Evelin on alles nädalakese taaralinna elanik olnud ning minu tellimise peale, et tulgu mulle Eedenisse järele päris Evka, et kus see Eeden veel on:D Nagu mina teaks, eksole:P Otsisin siis talle mingi tänavanime ja Evelin oli 15 minutiga kaardi järgi sõites kohal:D
Tuli välja, et Annika oli sootuks oma telefoni koju unustanud ja niisiis rääkisime Evkaga tubli pool tundi juttu enne kui küllakutsuja ise välja ilmus.
Korter ise oli täitsa kenakene. Suurte akendega ja puha. Ainult mööblit, peale madratsi, veel polnud.
Evelin läks jooksma ja meie Kanniga seadsime sammud kesklinna poole, et kuskil einestada. Maandusime ühes itaalia restoranis (Dolce Vita vastas). Sõin suurepärast pastat tomati, küüslauguja juustuga. Aus ports ja meeletult hea maitse maksis 55 krooni. Katsu sa pealinnas tõeliselt head toitu korralikus kohas nii odavalt saada. Ka latte oli 10 krooni tavalisest odavam. Magustoiduks suundusime Truffe'i. Shokolaadi-juustukook ja teinegi latte ning Kanni maasikamargarita jätsid ka kustumatu maitseelamuse. Ma olen tõsiselt kade, sest Tartus tundub olevat nii palju toredaid kohvikuid ja söögikohti, mis samas ka hinna poolest küllaltki rahakotisõbralikuks jäävad. Tartu raekojaplatsiümbrusest, kus kohvikute konsentratsioon eriti suur, sai mu uus lemmikkoht! Ka südaöö paiku üle Toomemäe tagasi jalutades oli ninas hoopis teine lõhn, mis muidu linnades. Seda nimetatakse vist osoonilõhnaks. Hea:)
Õhtul kodus jõime veel lasteshampust (mina tõin!), rääkisime juttu ja vaatasime voodis pisi-pisikesest läpakast Meeleheitel Koduperenaisi.
Hommikul kella kümeks kauples Kann, kes õpib ajakirjandust ja suhtekorraldust, mind oma loengusse kaasa. Sotsioloogia aluste loeng leidis aset bioloogia ja geograafia teaduskonna majas, mis asus korterist viie minuti tee kaugusel. Tunni sisu, sots. ajalugu, oli iseenesest täpselt sama, mida meile eelmine aasta Lyonis räägiti. Erinevus seiseb õppevahendites. Kui sulle õppeõud ikka tuimalt vuristab ja kohati loeb oma pabereist midagi ette ja sina meeleheitlikult üritad seda kõike üles kirjutada, siis kuulamiseks ja kaasamõtlemiseks just palju aega ei jää. Sellepärast mõeldigi välja PowerPoint. Kahjuks Prmaal see veel populaarsust kogunud pole, erinevalt Eestist:S
Kogu selle pisikese Tartu tripi tulemusel sai must täielik Tartu ja eelkõige selle akadeemilise poole fänn. Kavatsen kohe sügisest alustada läbirääkimisi Lyoni ülikooli Erasmuse asjaajajatega. Kuidagi peab ju olema võimalik ka mul sinna ammuunistatudülikooli pääseda!

Pärast loengut otsustsin bussiga reisimise kasuks, sest tahtsin raamatut lugeda. Võtsin endale raamatukogust Smuuli teosed, et ükskord ometi see kurikuulus ja pidevalt tsiteeritud "Polkovniku lesk" läbi lugeda. No ma ei tea, kui lesk oma monoloogi pidas, oli naljakas küll, aga need remargi ja autori poolsed sekkumised näidendisse tundusid mulle kuidagi kunstlikud ning nende mõte ei jõudnud mulle igatahes kohale. Ka siis ei jõudnud, kui olin raamatu lõpus kommentaaride osa ja arvustused läbi lugenud. Vist liiga kõrge mõttelend minu jaoks.

Tallinnasse jõudnuna olin taas asjalik. Viisin raamatukokku oma laenud tagasi, tõin lennupiletid ära ja jooksin Von Krahli, et Hanna ja Liinaga kokku saada. Õhtul käisin emaga Prismas tatart ja viina kaasa ostmas ning sellega minu linna ja sotsiaalne elu selleks aastaks Eestis lõppes. Pagendasin end hoopis Kloogale. Tatsan õues, söön aia taga pohli, pesen pesu, korjan rannal kibuvitsamarju ning tunnen loodusest ja merest rõõmu. Tõesti hea on:)

Vahepeal olen olnud tubli

ja teinud igasugu trikke ning muid huvitavaid asju.

Näiteks õigepea pärast retke Oravale, viis tee hoopis maale Arbaverre. Isegi Urmo tuli kaasa. Sai grillitud ja aidas valge lina pealt Jääaega ja Armastus kolme apelsini vastu vaadatud. Õhtu märksõnaks said vist küll liiga õhukesed seinad:P Kahjuks see teadmine jõudis meieni alles hommikul:D
Järgmine päev läks Urmo Rainiga aegsasti päälinna ning mina ja ema ruttasime seenele. Me ei leidnud mitte seenepoega ka. Augusti lõpus neid lihtsalt polnud. Vähemalt mitte Viitna metsades. Seenetult otsustasime hoopis Viitna järve ujuma minna. Ujumisriideid meil muidugi kaasas polnud, aga meie õnneks oli ka külm ilm ning sadas paduvihma. Ma polnud vist terve igaviku tõelise padukaga ujunud. Terve järv lausa auras. Äge oli.

Samuti käisin Kanniga Hirvepargi aastapäeva miitingul. Reporterist näidati mind vilksamisi ka. Fa-fa:P Nägime kallist kehalise kasvatuse õpetajat Otsa. Kübaraga! Tema kahjuks meid ei näinud:D Ja ega me enam koolilapsed ka polnud. Muidu oleks raudselt küll sellise ürituse külastamise eest hindeks vaid viis. Kannil oli niikuinii.
Härra President rääkis ning Tunne Kelam ja Kaarel Tarand ja Juku-Kalle. Parim osa oli aga hoopis muusika. Oorti polnudki ma enne väljaspool Folki kuulnud ning Tõui ja Bonzot nägin koos ühisel laval lausa esmakordselt, kuigi nende laulude sõnu enamusi peast tean. Kahjuks olla Tõnis Mägi haiglasse sattunud ning teda polnud. Ürituse lõpetas seitsme paiku hoopis Singer-Vinger. Ostsin endale ilusa pisikese sinimustvalge rinnamärgi ja sain üle 70-aastaselt onult komplimendi ning kommi. Jälle need 70-aastased:D

Augusti lõpu veetsin Kanni juures Vormsis. Seltskonna moodustasid põhikaadrina Kann, Taavet, mina ja Urmo. Erinevatel päevadel vaheldusid Liis-Mikk ning Evka-Mann. Sõitsime mööda saart ringi, käisime Kanniga siksiga seenel. See käib nii, et sõidad 50-ga ja Kann vaatab ühelt poolt välja ja mina teiselt ja kui kollaseid asju näeme, siis on kukekad. Ühe sousti jagu muideks leidsime ka! Vormsis kipub juba traditsiooniks saama millegi ebatraditsioonilise viisiga korjamine. Eelmine kord sõime surnuaial maasikaid.
Ohtralt sai loomulikult ping-pongi mängitud, saunas käidud, autoga sadamasse kihutatud, rätikud ümber, et siis kailt ikka suht jääkülma vette hüpata, siis jälle tagasi sauna jne jne. Sõime ka ja mängisime lauamänge, ning tahtsin juba öelda, et eriti ei joonudki.. aga..
Nojah, viimane õhtu, kui ma esimest korda elus raha peale kaarte mängisin, ja võitsin julmalt, muide, ei joonud tõesti, sest allesjäänud vein oli sitt, aga eelmisel õhtul...
Eelmisel õhtul oli kõik tore kuniks ma väikse veini ja sauna giniga piirdusin. Siis aga, kui hakkasime filmi vaatama (Jan Uuspõld läheb Tartuse) koukis Evka välja kuskilt viina ja svepsi. Noja.. filmi ma ei suurt jälgida igatahes ei suutnud:P Urmo lohistas mu mingi hetk ära ja kui ma järgmine päev, olles 11 tundi maganuna, üles ärkasin, ei olnud mul mingit pohmelli:D
Ahjaak unustasin mainida,t selle kolme päeva jooksul, mil me seal viibisime, sadas lakkamatult. No hea küll, viie minutiliseid pause oli, ja üks hommik, kui ma magasin, siis olla ka päike paistnud, aga põhimõtteliselt sadas k.o.g.u.a.e.g

Pärast Vormsit laekusime Kloogale, kus laupäeval Keila valla päevad aset leidsid. Esines Kollane Allveelaev G. Loomulikult kohtasin ka juba tuttavat helimeest Brüsselist, kes tookord Rock Hotelil abiks oli. Teadagi, Kollane Allveelaev ongi ju peaaegu Rock Hotel:P
Igatahes oli kntsert tõesti üle prahi ja tantsitud sai mõnuga. Ka nii suurt lõket kui meitel polnud ma juba aastaid näinud.
Kahjuks kontserdi lõpuni siiski olla ei saanud, sest pidime emme-issi Padise kloostris toimuvast pulmast ära tooma. Otse me sinna läksimegi. Minul jalas tossud, kukekad dressid ning seljas tuulekas:P Kui sisse läksime, jooksis turva meile järele, et kuhu-kuhu:D Urmo ütles, et ekskursioonile ei lähe. Abiellujateks olid notar ja tema takjas, ehk siis väga uhke esimese eesti pulm. Kõik olid ilus riides ja puha. Pruut oli kaunis kui roosinupuke, süüa tundus hästi saavat (nosisin lõhet, jõin kellegi kokteili ja proovisin ka pulmatorti) ja bändiks oli teatavasti Eesti kalleim bänd 2x start. Paraku oli ilm sügisene ja Padise klooster pole just teab kui soe paik ja seetõttu oli minu kallis ema end üpriski lõbusaks joonud:D Igatahes tormas ta ringi nagu vurrkann, tantsis kõiksugu meestega ja mõnel istus lausa süles:D Oli tükk tegu, et ta sealt minema saada.

Laupäeval tegime kerge tiiru ka rattaga, aga kuna oli üpriski tuuline jahe ilm tundsin juba sõidu ajal, et hea mõte see küll polnud. Nii oligi, pühapäeva õhtul oli nohu platsis ning sellele lisandusid lähipäevadel ka veel meeletu köha ja päris kõrge palavik. Neljap sõitsin linna arstile, eks vana head Amoxicilliini kirjutas (suure raha eest, sest minu tervisekindlustuse ajad Eests on kahjuks läbi) ja nüüd ma siis istun Kloogal ja paranen. Üldiselt on enesetunne juba päris hea ja hoolimata väikesest palavikust on homme plaan Tartusse Kanni ja Evka juurde soolaleivale minna. Loodetavasti rohkem haigeks ikka ei jää, sest juba laupäev viib mind suur Fokker ja lennufirma KLM kaugele-kaugele. Ka minul hakkab ükskord (juba järgmisel esmaspäeval) kool.
Sain täna tunniplaani kätte. Esmasp, teisip, kolmap nagu tudengipäevad ikka, aga neljap on kool viiest kaheksani ja reedel olen sootuks vaba! :)

Ottotriin ja muud seltsimehed

Noniiinoniinoniii!
Viimasest postitusest on möödunud terve igavik ning oleks igati aus ja korralik see asi veidi korrapärasemalt kätte võtta. Eelkõige muidugi just enda pärast, hea kunagi meenutada ju, mis kõik tehtud sai.

Pärast superhüpertoredat kanuumatka sain ma ülejärgmine päev jälle peaaegu samase kohta tagasi minna. Nimelt toimus pühapäeval Oraval isapoolse suguvõsa kokkutulek ja paar juubelit korraga. Juubilaarideks olid meie kuulsa telestaarikese (sic!) Venno Loosaare ema ja isa, kes vastavalt siis 60 ja 70 said. Meile emaga hakkas matk juba üsna varakult. Isa ja Henri lasid juba laupäeval Lõuna-Eesti poole varvast, meie emaga tahtsime aga rannas olla. Ema teatas resoluutselt, et tema oma autoga seal lõunaosariikide kruusateedel rallima ei hakka ja niisiis.. läksime bussiga! Minu jaoks ei ole selles loomulikult midagi erilist (ehkki eelistan hääletamist), aga emme polnud kaugliinibussiga ikka tubli 10 aastat sõitnud:D Tõele au andes tuleb öelda, et ega see buss sellest ajast muutunud ka polnud. Põlvasse sõitis üks väga vana ja räämas, suitsuhaisuste istmetega lobudik. Ja sõitis ta kaua - üle kolme tunni. Õnneks oli hommikune aeg ja sai vahelduva eduga tukutud.
Pildil need, keda ma tunnen, ehk siis meie pere, vanaema + isa ristiisa
Põlvast lipsasime ruttu Taevaskotta Vampsi juurde, kes meile kohvi tegi ja võileiba pakkus nng lõime end üles.
Kui me kell 1 peopaika jõudsime, oli rahvast juba päris palju. Tuttavaid nägusid aga pigem siiski alla 10:P Ja ega neid juurde ei tulnud ka. Millegipärast pole me vanaisa poolse suguvõsaga kuigi tihedalt läbi käinud. Ka isa, kes ometigi seal kandis üles kasvas, tunnistas et ei tunne päris paljusid.
Üritus ise oli tehtu suurejooneline. 120 külalist, korralik toitlustus kuigi suvise ilma kohta ehk liiga raske hapukapsas ja seapraad. Aga anname andeks, vanainimeste üritus ikkagi, programm, bänd, lastele batuut ja muud lõbustused jne. Paraku aga ei läinud pidu käima. Tõenäoliselt oli viga väheses alkoholis, sest peale sooja viina ja õlle ning ülimagusa veini polnud midagi saada.
Pildil juubilarid. Härra juubilar kallab parajasti mulle veel mitte nii sooja viina. Just-just, need kõige tähtsamad külalised, mina ja ema, kes nimetet isikuid esimest korda elus nägime, istusime nende vastas:D

Ainult härra juubilar jäi täis ja kukkus mind tantsupõrandal musutama. Ma olen üldse üle 70-te seas viimasel ajal popp tüdruk:P Meenutan neile noorusaegu vms:P
Kuna kellegagi rääkida polnud, juua ei saanud ning muidu igav oli, käisime isale pinda, et minema minna. Kella 10 paiku tutvusime aga lähemalt bändipoistega. Üks oli täitsa kenake isegi ja viskas mulle ka vist vaikselt silma kui koos juubilaariga kitsas ringis lauldes vennastusime. Igatahes tundus neile pidu vist sama jamagi ja nad lausa anusid, et meie ka ära ei läheks, sest muidu saab asi sootuks otsa. Just siis kui huvitavaks läks, tahtis isa ära minna ja tema tahe ka sündis, niisiis ma ei teagi, kas pidu sai otsa või ei. Meie olime igatahes kella kaheks öösel tagasi Kloogal.

Ühispilt või nii