Streigist

Montpellieri humanitaarülikool Paul Valery on suletud varsti juba seitse nädalat, meie koolil on tunde ära jäänud vahelduva eduga 2-3 nädalat. Varsti on kõigil eksamid..
Prantsusmaa on streigis. Uus tööseadus (CPE), mis autoriseerib 16-aastaste öötöö ning seab alla 26-aastastele nö 2-aastase katseaja, mille jooksul on tööandjal võimalus töötaja ilma igasuguste põhjenduste ning kompensatsioonideta vallandada.
Võrreldes endise tööseadusega muutub olustik nagu öö ja päev ning rahva (eriti noorte) meelepaha on täiesti mõistetav. Ainus asi, millest mina aru ei saa, on see, kuidas võiks koolide blokeerimine ning tundidesse mitteminemine seaduse muutmisele kaasa aidata. Valitsuse poolt palutud läbirääkimistele ametiühingud ega õpilased igatahes ilmuda ei kavatse. Dialoogi pole. On streik.
Käisin ka mina teisipäevasel üleriigilisel streigil.
Montpellieri suguse provintsi üliõpilaslinna kohta oli rahvast väga palju. Noored on idealistlikud: Che Guevara ning punalipud on au sees. Kas nad ka tegelikult realiseerivad, mida kommunism õieti tähendab jääb saladuseks.
Tegelikult on tõsiseid aktiviste ja neid, kes tõesti selle seaduse vastu võitlevad vaid 1/3. Ülejäänud rahvas on lihtsalt õnnelik, et sai järjekordse päeva koolist ametlikult viilida.. Streigi õhkkond on siiski suhteliselt sõbralik. Rahvas naudib ilusat ilma ning vägivallaaktidele, millest ajakirjandus pasundab, mina veel tunnistajaks pole olnud.
Tõsi küll, ka mina kuulun nende ülejäänud 2/3 hulka, kes eriti aktiivselt selle seaduse vastu ei võitle. Ma ei ole küll CPE poolt, aga koolide sulgemise poolt veelgi vähem. Loodetavasti tuleb noortel mõistus pähe ja vähemalt keskkooli omadki saavad aru, et ilma keskhariduseta on raske töölegi minna selle seadusega või ilma.

Eksprompt-ekstreemreisist Barcelonasse

Kolmapäeval kodus igavledes meenus mulle, et Terje peaks täna Eestist tagasi jõudma. 10. helistamiskorral ka trehvas ning sain neiu kätte. Kell üksteist öösel oli otsustatud - sõidame!
Kõigest järgnevast võite lugeda Terje blogist , kes tublisti kõik kirja pani.

Aga üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna:

Hispaaaaniiiiaaasssseee

Ilm on ilus, kool on ajutiselt streikide pärast suletud ning mina haaran kohe oma seljakoti ning põrutan Barcelonasse viiva tee äärde Terjega pöialt tõstma.
Ja kui mind Marocosse prostituudiks ei viida, siis varsti võite minust jälle kuulda;)

Hasta Luego!

... ja selle sisust

Läksin kooli ja oh üllatust, neil ei olnudki blokaadi sees. Saalis oli meid umbes 30 inimest: kõige suuremalt oli esindatud albaania - ja türgi keel. Kuid kuulsin ka välja hõigatavat rootsi-, norra-, makedoonia jpm keeli.
Tekst oli küll võõrkeele eksamiks suhteliselt raske ja küsimused prantsuse keeles, kuid õnneks sain kõigest aru. Ka essee teemad olid normaalsed( 1. Kui ma oleksin Eesti haridusminister, mida ma teeksin, et eestlaste seas eesti keele väärtust tõsta? 2. Kas keelte mitmekesisus on hea või halb ühiskonnale?). Ainult 6/20 punkti andev tõlge oli tõlge oli kirves. Nimelt pidin prantsuskeelde sama stiili jälgides (ilma sõnaraamatuta loomulikult) tõlkima järgmise lõigu:
Staatuse valdkonnas üks olulisemaid on toimimine riigikeelena. On teada, et kõige altimad on hääbumisele need keeled, millel puudub riigikeele staatus. Mitte vähem oluline pole ka omakeelne haridussüsteem. Keeli, mis pole suutnud seda luua või algkoolist kõrgemale välja arendada, võib pidada tõsiselt ohustatud keelteks. Tähtsad on ka omakeelne kultuurielu (ajakirjandus, luule, proosa, tele- ja raadioprogrammid, film) ja 21. sajandil kindlasti ka keeletehnoloogia (s.t keele kasutamine laiatarbe arvutiprogrammides, kõnesüntees ja automaattõlkimine).
Mis asi on kõnesüntees?:P

Selline artikkel nõudis ka ise suhteliselt korralikku eesti keelt ning nüüd hoian pöidlaid selleks, et mu tööd ka eestlane parandaks, sest välismaalasele võivad mu laused ja väljendid ehk veidi arusaamatuna näida.

Ja üle 10 punkti peaksin ikka kätte saama:P

Eesti keele eksamist

Vähem kui kahe tunni pärast algab mu eesti keele eksam võõrkeelenaa lycee Clemenceau's ja mul on hirm. Mul on hirm, et nad annavad mulle ette näiteks läti või vene või etioopia keele või kui juhtubki olema eesti keel, siis on eksami koostanud keegi Ostap Bender, kellel eesti keele oskus tegelikult puudub ja kõik on vigu täis ja ma ei saa aru ja..
Lisaks muidugi see, et koolid on jälle blokaadi all. Vähemalt meie oma oli ja kui kool on evakueeritud, siis ei saa seal ju eksamit teha..
Appppiii!

Ankrumehe rollist

Urmo viskas mulle teatepulga üle ning ma katsun nüüd omadki nelikud ritta seada.

Minu neli töökohta:
Babysitter - õhtusel ajal geniaalne õppimiskeskkond
Põhjamaade Sümfooniaorkestri manager Kadri Tali assistent - kohvikeetmine, nootide kinnitamine..
Tooteesitleja - epilaatorid, saumikserid, triikrauad..
"Kevadlillede" müüja - mäletate neid rinnamärke ja kleepse veel?:P

Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
Suvi
Vallatud Kurvid
Bridget Jones's Diary
Les Choristes

Neli teleseriaali, mis meeldivad:
Six Feet Under
Sex and The City
Bad Girls
Friends

Neli lemmiktoitu:
Siinse Saastaka lasagne
Tomatisupp juustuga
Nisutangupuder peekoni ja praetud sibulaga
Gabriele'i tehtud pasta

Neli kohta, kus elanud olen:
Raekoja platsis Tallinnas
Roosikrantsi tänaval Tallinnas
Barbezieux's- pisike linn Lääne-Prantsusmaal
Montpellier's - üliõpilaslinn Lõuna- Prantsusmaal

Neli kohta, kus olen käinud (puhkamas):
Alpides - nii Prantsusmaal kui ka Austrias
Egiptuses
Kanaaridel
Skandinaaviamaades


Neli kohta, kus praegu oleks parema meelega:
Kloogal suvilas
Saunas
Kaisus
Kuskil kohvikus oma tüdrukutega

neli veebisaiti, mida külastan iga päev:
Delfi
Eesti telesaated internetis
Urmo bloog
Kõikvõimalikud lastebloogid

Neli blogijat, kes võiksid ka seda asja teha:
Üldiselt on mul tunne, et kõik tuttavad on seda juba teinud ja olen saanud endale tähtsa ankrumehe rolli.
Aga siiski mainin igaksjuhuks paar nime:
Saatananahk
Flake
VäikePäike
Garf

Montpellier streigib

Ça y est, ka lycee Joffre, mis on tegelikult siiski eliitkool ühines koos teadus-ja humanitaarülikooliga ning manifesteerib uue tööseaduse ehk CPE vastu. Selle seaduse järgi sõlmitakse alla 26-aastaste inimestega kaheaastane tööleping, mille kohaselt võib neid isikuid selle aja jooksul ilma ühtegi põhjust välja toomata vallandada. Selline võimalik töökaotus sulgeb aga noorte ees pangalaenu, korteri üürimise jms võimalused.
Eile, kui võimalikust tänasest streigist koolis rääkisime, ütles Vincent, et isegi Merxs, kes on muidu väga parempoolne, leiab et see seadus on idiootlik:P Milline tunnustus siin teiste noorte idealistlike sotsialistide seas:P
Täna hommikul olid aktivistid juba kell viis kooli tulnud, et parkla ja sissepääsude ette blokaadid ehitada. Abiks olid ka Paul Valery tudengid, kus juba viis nädalat pole loenguid toimunud.
Kuna senini pole kunagi Joffre'i blokaadid õnnestunud, siis täna oli esimene ajalooline hetk. Kooli ees moodustus paaritunhandeline õpilaste grupp, kedagi sisse ei lastud, ruumi ei olnud, midagi ei toimunud.. mõttetu.
Otsustasime seal olemise asemel Caroline'ga place de la Comedie'le minna ning väike hommikukohv ja croissant võtta. Kell üheksa oli blokaad ära kaotatud ning meie, erinevalt enamikust, läksime siiski filosoofia tundi. Alguses oli meid kuus, kuid poole tunni jooksul saabus veel 7.
Ülejäänud rahvas karjus siseõuel, kus lisaks noortele olid kohal ka politseipatrullid, kooli juhtkond etc. Edasi läksid motiveeritumad Peruu aeda. Mina tulin hoopis koju ja ronisin aeda päikese kätte Platoni "Pidusööki" lugema :)
Homme peaks hommikul jälle väravate ette blokaad kerkima. Loodetavasti nii see ka on, sest kella 10-ni tahaks küll magada;)
Ma saan aru, et see on loll seadus ning senat ei tohiks sellele oma poolehoidu anda, aga ma ei suuda aru saada, kuidas aitab tundidest popi tegemine asja käigule kaasa.. Kõigepealt peaks ikka bac'i kätte saama, et üleüldse töölepinguid sõlmida:D
Aga need on prantslased.. Nendest ja nende streigiarmastusest võiks raamatuid kirjutada :P

Supist

Hea söök on ikka kõige aluseks. Minu teatav reziim, mille ma nii kuu aega tagasi ette võtsin on rahulikult liiva jooksnud ja enese paitamine toidu abil võib jälle jätkuda:P
Eile käisime Maarjaga sushit söömas (tõsi, see küll eriti nuumata ei tohiks). Hea küll, ma võib-olla ei söö pulkadega väga hästi, aga hakkama saan ilusti ja mingit probleemi pole. Küll aga toodi mulle eile lambist kahvel poole söömingu pealt. Ma solvusin, kahvlit ei kasutanud nimme ja tippi ei jätnud. Maarja virutas veel pärast samale kelnerile uksega selga ka:P
Täna käisin korralikus supermarketis suppi ostmas. Enamasti käin kõrval saastakas süüa ostmas, aga normaalset suppi seal ei müüda. Püreesuppe müüakse siin nagu mahlu. Pakkides. Neid nö tavalisi pakisuppe on muidugi ka, aga seal ei saa mingitest vitamiinidest ja tervislikkusest rääkidagi.
Nüüd on mul kaks liitrit päikesekuivatatud köögiviljasuppi, kaks liitrit tomatisuppi ja ühe liitri shampinjonisuppi. Veidi ehtsat rukkileiba, juustu ning sardiine ja oligi jälle 20 € läinud.
Nüüd peaks mõneks ajaks suppi jätkuma ning kallisse poodi õnneks asja ei ole.

Eestil pole enam Presidenti

Veidi enne kella kümmet hommikul saatis Urmo mulle sõnumi, et Meie Kõigi Aegade Parim President, see, tänu kellele on Eesti iseseisev riik ja EU ning NATO liige, on surnud. Kahe minuti pärast ütles mulle sama asja ka Patrick. Prantsuse delfi oli Lennartile pühendanud tähtsa artikli.
Üldiselt ei olnud uudis tema surmast kuigi üllatav. Lennarti poeg pihtis mu isale, et kui Lennu aasta 2006 ära näeb, on isegi hästi. Nüüd ta siis läkski ja jättis Eesti rahva piltlikult väljendudes ilma isata. Härra President oli kahtlemata isik, kellel eetika ning väärtushinnangud paigas. Ka julges ta alati sõna võtta ning konkreetsed Eesti poliitilised läbikukkumised hukka mõista.
Minul on õnne olnud ka selle suurepärase mehega päriselt intiimsemas keskkonnas mõned korrad kohtuda. Olin vist 13, kui tähistasime perega jaanipäeva ning võidupüha Presidendi poja juures. Kohale tuli ka tollane President ise koos naise, lapse , koera, autojuhtide ja ihukaitsjatega. Kuna President jäi hiljaks, oli ülejäänud seltskond juba piisavalt ülendatud meeleolus. Kui tähtsad isikud kohale jõudsid, siis toimus küll hetkeline akadeemiline kainenemine, kuid kui Lennu oli kõik kohalolijad (meid oli vast 20 ringis) läbi kätelnud ning ise kangema kraami järele haaras, muutus kõik endiseks. Õhtu lõpuks mängisin mina koos presidendi tütre ja Mart Meri pojaga jalgpalli:P
Järgmisel päeval viibisime Tõrvas. Oli pidulik lõunasöök kui presidendil helises telefon. Mind kummastas tookord see, kuidas ta pea tund aega telefonis saksa keelt rääkis.. nii tark mees! Meeles on ka, et presidendil oli kombeks väga vaiksel häälel rääkida, kuid õnnetuseks on tema minijal väga kehv kõrvakuulmine ja vaesel Annelil jäid pooled jutud kuulmata:P Ka oli president ning tema proua kõvad suitsetajad ning millegi pärast eelistas President sõita üksi oma autos ning teises autos sõitsid naine, laps ja koer.
Minu kui 13-aastase tirtsu jaoks oli presidendi kätlemine ning isegi paari sõna vahetamine väga uhke. Tuulega (presidendi tütar) sain ka juttu aetud ning mäletan, et küsisin suusoojaks, kust ta nii ilusa käevõru ostis. Tuule vastas, et isa Jaapanist tõi:P
Ja nüüd on see tore papi läinud.. Le President est mort, vive le President!

Pubekadraamast prantsuse moodi

Sophie ja Nicolas läksid lahku! Pärast 11. kuud käest kinni hoidmist ja Sophie lõputut ootamist.. Kuidas Nicolas küll võis?!
Jah, tegu on mu paralleelklassi inimestega, kes õnnetuseks on Arianne'i sõbrad.
Sophie on tüdruk, kes tuleb Nicolas'i pärast kooli kell kaheksa hommikul (ta enda tunnid algavad esmaspäeval kahest), et vahetundidel viis minutit Nicot kallistada. Sophie on tüdruk, kes armukadetseb, kui mõni tüdruk Nicolas'ga üle viie minuti juttu julgeb rääkida. Sophie on see, kelle üks ja ainus jututeema on tema kullakallis boyfriend ning ükskõik kui armastuse kauge teema sa ka ei võtaks, ikka pöörab ta selle samale rajale. Lisaks jääb Sophie tõenäoliselt istuma, sest Nico'l on vee üks aasta keskkoolis käia.
Nicolas on poiss, kes teeb Sophie'i seljataga oma tüdrukust koguaeg nalja. Nico on see, kes laseb Sophiel end tundide kaupa oodata, Nico on see, kes eelistab iga kell malemängu oma tüdrukuga koos olemisele.
Ja täna hommikul ütles Nicolas meie kõigi ees, et tal on siiber ja et suhe on läbi! Sophie hakkas momentaalselt nutma ja Arianne jäi kirjanduse tundi 10 minutit hiljaks ja seletas õpetajale põhjenduseks, et tal oli hädaolukord. Ma naeran. Kogu see nende "suhe", Sophie täielik pühendumine Nicolas'le ja viimase pidev tõrkumine ning oma tüdruku mõnitamine on mulle alati naeruväärsena tundunud. Kui ma täna julgesin siis mainida, et tegelikult ei ole ju asi niiii dramaatiline, vaatasid kõik mind kui mõrvarit:P Edasi ma enam ei viitsinud ja hoidsin nutunaistest eemale. Mingil hetkel kuulsin veel Sophie seletust Arianne'le, kuidas ta ingliskeele tunnis oma vihikule südameid joonistas. Arianne vastas vist, et väga tore a la midaiganes ja siis Sophie puhkes uuesti nutma, et see ei ole ju hea, kui ma just oma armastuse kaotasin.
Kõige naljakam on tegelikult ta "sõbrannade" kahepalgelisus. Arianne ise mainis mulle, et tema arvates vääriks Nicolas kangelase nime, et niigi kaua vastu pidas, samas kui mina veidi ükskõiksust näitan, peetakse mind rahvavaenlaseks.
Igatahes tõeline draama. Eks näis, millega asi lõppeb:P

Hirmust

Leidsin Epu blogist ühe väga shokeeriva lingi ühe mehe blogist, kes kaotas oma naise.
Kogu see lugemine võimendas mu enese hirme, mida ma senini olen alati tahtnud kõrvale suruda ja mitte nendele mõelda. Kardan kõige rohkem seda, et kui mu lähedastega Eestis peaks midagi juhtuma, siis olen ma niiii kaugel ja ei saa mitte midagi teha. Ka hetkel aktuaalne olev linnugripi oht ei leevenda seda kartust. Olen korduvalt nutnud pelgalt neist mõtteist ja kartusest mitte olla seal..

Mäkerdamisest

Miks mul on tunne, et ma olen ainuke täisealine inimene (imikutele on see ju lubatud), kes süüa ei oska?
Ostsin täna linnast pannkoogi karamellikreemiga, plökerdasin küll kinda ära, kuid muidu polnud hullu. Polnud hullu enne, kui ma koju jõudsin ja pilgu peeglisse heitsin:P Mu püksid olid täies pikkuses karamelli täis, kassaarvatud ka tagumised püksisääred (tõesti ei tea, mis loogikaga) ; kingal olid plekid, mantel oli täis mäkerdatud, käekoti pidi pessu panema valgest sallist rääkimata. Ja seda kõike ühest pisikesest pannkoogist. Ma ikka ei oska süüa!
Meenub ka paari kuu tagune lugu, kui oma toas salaja shokolaadi sõin. Patrick pidi hiljem naerukrambid saama, sest mitte ainult mu suuübrus, vaid ka kogu nägu oli shokolaadi täis:P
Kohe lähme Terjega kontserdile. Valget pluusi vist ei maksa selga panna, sest ma suudan niikuinii endale punast veini peale kallata.

Lõpust

Ja saigi kogu see proovieksamite jama ümber. Ükski neist ei läinud geniaalselt ja nii mõnegi puhul on mul paha eelaimus, aga vähemalt on tehtud!
Tänase geograafia kirjandi teema oli l'Asie Orientale ja ajaloos kommenteerisin General de Gaulle'i ja Harry Trumani vahelist kohtumist pärast Teist Maailmasõda.
Oh seda rõõmu. Hispaania keelte omadel on ka veel homme hommikul eksam, mis tähendab, et kehaline jääb ära. Mis tähendab, et ma saan kahel päeval nädalas hommikuti magada erandkorras! :P

Prantsuse keskharidusest

Tõenäoliselt saan ma selle nüüd ikkagi kätte:) 22. märtsil lycee Clemanceau's on mul eesti keele eksam! Nüüd, kus juba convocation ja kuupäev ja aeg teada, hakkab tunduma, et asi saabki teoks ja vene keele tundidest võib suurema osa viilida:P

Bac blanc imeb seevastu sajaga. Täna oli inka suuline. Loomulikult oli just enne mind Alexander - meie klassi ameeriklane, kes sai hindeks 20. Mina sain siis 13, kusjuures eelmisel trimestril oli mul seal aines 17,5 keskmiseks:S
Kirjanduses võtsin Kafka ja Wellesi "Protsessi". Kaks tundi on liiga vähe selle aine jaoks. Pidin ajapuudusel pea pooled ideed elimineerima.
Homme ootab veel geograafia ja ajalugu, kus on muidugi meeletult materjali ning siis on juunini jälle rahulikum.

Bac Blancist

Täna ma tahaksin natuke halada.
Halada nõmeda prantsuse eksamisüsteemi pärast. Kas teie arvates on normaalne panna neljale päevale seitse kolme-nelja tunnist eksamit? Mida iganes te ka ei arvaks, minu arvates ei ole. Kuhu on jäänud see vana armas reegel, et kolm päeva on eksamite vahel? Kas ka see hea asi jäi idabokki maha?!
Esmaspäeval oli mul filosoofia bac blanc. Kaks täiesti mitte-inspireerivat teemat, millest siiski lõpuks valisin La loi constitute-elle une entrave a la liberte? Eesti keeles võiks see siis kõlada umbes: "Kas seadus on takistuseks vabadusele?" Loomulikult ei teadnud ma, mida tähendab entrave, aga õnneks aitas pinginaaber hädast välja:) Sõnaraamatut mulle ei antud, lisaaega ka mitte ning neljast tunnist jäi taaskord väheseks, aga tahaks loota, et kõige hullemini siiski ei läinud..
Täna hommikul ootas mind inglise keel. Suhteliselt lihtne oli ja isegi tõlge inglise keelest prantsuse keelde läks hästi. Eile õhtul õppisin voodis ekstra selle jaoks passe simple't (kirjanduslik lihtminevik - toim.) Jah, inka eksamil annab 1/3 punkte kirjanduslik tõlge minu puhul siis ühest võõrkeelest teise:P
Täna õhtul ja homme peaksin ma teoorias ainult õppima, sest juba neljapäev ootab ming teine inglise keele eksam Mary Shelley raamatu peale ning kohe selle otsa pooletunnise vahega (sic!) kirjanduseksam. Reedel "rõõmustatakse meid" ajaloo ja geograafiaga.
Ühesõnaga igav ei hakka!

Linn, mille sees on kindlusega linn

Ehk siis Carcassonne' st, mida me eile Terjega avastamas käisime.
Öösel vaevlesin jälle kõhuvaludes ja needsin juustu, mida õhtul söönud olin. Kartsin juba, et minu tripist ei saagi asja, kuid hommikul oli enesetunne parem ja juba pärast kaheksat kimasin rattaga raudteejaama poole.
Linn ise asub Montpellierile suhteliselt lähedal (Toulouse'i poole) ning TGV-piletid olid meil ka, kuid kohale me siiski enne kolme tundi ei jõudnud. Teadagi, avarii..
Pärale jõudes ei olnud esmamulje just vapustav. Külm tuul lõikas lihast ja luust läbi ning tahtis ära viia ning all-linn ise tundus suhteliselt tühi.
Väikese linna eelis on muidugi see, et kõik dostoprimetshatelnostid (kõige pikem venekeelne sõna, mida ma tean - vaatamisväärsused) tulevad ise kätte ning eksida on võmatu.
Paraku olid kõik kenad gootikirikud ja muud katakombid suletud ning väga kaua välisfassaadi ka imetleda ei viitsinud. Niisiis otsisime mõne sümpaatse interjööriga väikese restorani, kus lõunat süüa ning klaas veini juua.
Kui muidu on mul prantsuse kõnekeel ikkagi suhteliselt käpas, siis restoranis, kui mulle imekiirelt mingisugune menüü ette vuristatakse, kus sees ohtralt kulinaaria sõnu, mida ma enamasti ei tea, jään ma raskustesse. Ka seekord tellisime põhiroa ekspromt:P
Pärast kolmekäigulist lõunat ja mitut klaasi veini, kui ettekandjad olid juba korduvalt vihjanud sööma ja koristama hakates, et meil oleks aeg lahkuda, seadsime sammud kindluse poole.
Konstrueeritud 13. sajandil ja UNESCO maailmapärandi hulka arvatud, oli see kahtlemata kõige muljetavaldam omataoline, kuhu ma sattunud olen. (Ega ma kuhugi pole eriti sattunud ka:P)
Linn linnas oli küll turistipoodidega üle ujutatud ning meiltki püüti aarete jahi ning keskaegsete piinamisriistadega raha välja meelitada. Nalja teete või? Me juba ju rongipiletid ostsime! Millegi eest peame me ju oma igapäevast veini ka ostma! ;)
Niisiis ei kulutanud me eurotki rohkem ja isegi peamisesse torni jalutasime tasuta sisse näoga "me ei kuule, me ei näe".
Tagasiteel rongini aega parajaks tehes põikasime läbi kohalikust kunstimuuseumist, kus eksponeeriti Felix Labisse'i shedöövreid ning külma tuule eest pugesime peitu ühte pisikesse kohvikusse.

PS: Kui keegi paremat kirjatükki sama seikluse kohta lugeda soovib, siis vaadake siia

Rahvatarkusest

Naabrite juures potil istudes märkasin seinal geniaalset paberilipakat erinevate usundite seisukohast WC-tegemiste kohta, kus oma tõetera ka sees.
(Originaalkeeles kõlab see küll nii palju paremini ja kirjaneitsi ma ka pole, aga halastades kõigi prantsuse keelt mitte oskavatele inimestele, katsun ka mingi äbariku otsetõlke teha)
PS: Vabandage mind ette poliitilise ebakorrektsuse eest!

Taoïsme: Les merdes arrivent
(Sitt tuleb)

Confusianisme: Confucius a dit: "Les merdes arrivent"
(Konfuutsius ütles: "Sitt tuleb")

Bouddhisme: Si les merdes arrivent, ce n'est pas vraiment de la merde
(Kui sitt tuleb, siis see ei ole tegelikult sitt)

Bouddhisme Zen: Quel est le son de la merde qui arrive?
(Missugust häält teeb tulev sitt?)

Hindouisme: Cette merde est arriveé avant
(See sitt on juba tulnud varem)

Judaïsme: Pourquoi la merde est-elle toujours pour nous?
(Miks on sitt alati meile?)

Islam: Si la merde arrive c'est la volonté d'Allah
(Kui sitt tuleb, on see Allahi tahe)

Catholicisme: Si une merde t'arrive tu l'as mérité
(Kui sulle saabub sitt, siis sellepärast, et sa oled selle ära teeninud)

Protestantisme: Laissons la merde arriver à quelqu'un d'autre
(Laskem sitt tulla kellelegi teisele)

Satanisme: Nous fabriquons la merde pour tous les autres
(Me keerame sitta kõigile teistele)

Ja millist usku oled sina? :P

Väikestest rõõmudest

Siin majas algab nüüdsest koristamisel uus ajastu - me saime tolmuimeja!
Karine ostis uue ning tõi oma vana meile. Oh, seda rõõmu! Ma tegin kohe terve korteri põrandad puhtaks. Võrreldes vana harjakänsnaga, mõjub tolmuimeja küll paraja tehnika imena :P

Avastasin täna, et vaheaeg saab kahtlaselt kohe läbi. Ainuke probleem on see, et ma pole veel pea üldse õppinud ja eksamid on suhtkoht ukse ees.. Õnneks hoian õhtul Loukat ning loodetavasti jääb ta ruttu tuttu ning mina saan veidi ajalugu vaadata.

PS: 23. aprillil südaöö paiku on mind Eestisse oodata. Piletid on igatahes juba ostetud;)

Ma tean, ma tulen ja vähem kui kahe kuu pärast olen juba teel..