Jõulud Riversides möödusid üldiselt väga ebajõululikult hoolimata selles, et kõikides avalikes kohtades alates
thanksgivingust on vaid jõululaulud kõlanud. Üldiselt oli nendest "
simply haaaving a wonderful christmas time" ja "
laaaast christmas I gave you my heart" lauludes suuuuuur kopp ees. Lund muidugi polnud, kuigi mägede tipud on valged, kuuselõhna ma ei tundnud ja kuigi tuledega kaunistatud palmid on kahtlem
ata ilusad, pole neis midagi pühadelikku.
Käisime ka
downtownis uisutamas ja Mission Inni valgustusi "imetlemas". Imetlemas on jutumärkides, sest selline ülepakutus on ikka kohutav. Kõik see nägi välja nagu üks jube juudi jõulupuu. Muideks, kust tuleb väljend "juudi j
õulupuu"? Juutidel ju teatavasti jõule polegi ja hannuka ajaks pole traditsiooni puud tuppa tuua
(uurisin oma isikliku pooljuudi käest järele:P).
Uisutada oli päris äge, aga tänavale tassitud väljak jäi kitsaks ja oli paksult p
äterdavaid pägalikke täis. Seda koomilisemalt mõjus nende alla meetri meeste keskel 195 cm pikkune Brian, kes tegi lehm-libedal-jääl liigutusi:P
Jõuluvana sülle ma ei saanudki, sest ei viitsinud järjekorras koos teiste mudilastega passida.
Brian üritas mulle ka erinevaid filmiklassika valdkonda kuuluvaid jõulufilme tutvusta. Vaatasin ära nii
Christmas Caroli,
Christmas story kui nii mõnegi teise..
Jõululaupäeva
ks olin kutsutud Briani isa juurde Long Beachile. Jõudsime veidi enne kutsutud kellaaega ja minu suurel nõudmisel käisime ja hingasime
pieril veidi mereõhku. Issand, kuidas ma igatsen vett. Meri oleks küll super, aga isegi jõed või järved ajaksid asja ära. Siin kõrbes on aga ainuke vesi basseinis.. Nägime ka vana ja väsinud halli pelikani muulil tatsamas. Ei kartnud ta meid ega midagi - tore lind:)
Kokku oli meid kümme - Briani isa ja ta uus naine, naise poeg oma naise ja lapsega, Briani vend David oma tüdruksõbraga ja siis meie. Kõik väga toredad inimesed ja mind võeti väga hästi vastu. Õnneks olin vähemalt Briani isa ja ta naist varem kohanud, niiet päris tontvõõras ma ka polnud.
Jõuluõhtu, nagu igateinegi - söödi, räägiti juttu ja avati kingitusi. Ometi polnud selles midagi jõulupärast. Kuuske polnud ja koledad kaunistused naabermajadel ajasid pigem igasuguse pühadetuju ära. Süüa pakuti algseks näksiks krõpse ja hot doge ning pearoaks olid erinevad singid koos kartulipudr
u ja mingi oamöksiga.
Watergate'i salat oli ka. See on üks jubedamaid asju, mida ma maitsnud olen. Koostises oli näiteks vahukoor, vahukommid jne. Ja seda söödi tõsiselt soolase toidu kõrvale:P Magusutoiduks traditsiooniline kõrvitsapirukas ja
brownies'd.
Toit oli küll hea, va see jube nö salat, aga midagi jõulupärast seal minu jaoks küll polnud. Mul käivad juba nädalaid neelud hapukapsa ja verivorsti järele ja ega ma neid tõenäoliselt enne suve ei saa ka.
Kingitusi antakse USA-s muidugi niisama ja luuletusi lugema ei pea. Kingitakse täpselt seda, mida inimesed tahavad. Ehk siis enne jõule konkreetselt küsitaksegi, et mis sa tahad ja siis täpselt selle sa ka saad. Mina kellelegi peale Briani kinke ei teinud, sest enamust neist inimestest nägin esimest korda. Viisin hoopis suure Kalevi kommikarbi. Mulle ka õnneks keegi kinke ei teinud, niiet piinlikku olukorda ma ei jäänud. Brianilt sain Ipodi. Ma olen nüüd ka popp ja noortepärane! Ma pole veel seda pakendist välja võtnud, aga küllap ta töötaks ka kui ma prooviks:P Ise kinkisin Kafka "Protsessi" ja T-särgi. Natuke piinlik oli küll pärast sellist kinki ise Ipodi saada:D
Kui toit söödud ja jutud räägitud, siis kell pool üksteist läksid kõik külalised oma koju tagasi. Nii me siis istusimegi kell 11 jõuluöösel kiirteel seitsmes reas ummikus - Ameerika.
