Järjekordadest

Jaanipäev möödus siis seekord Saaremaal Zuti maakodus. Hoolimata mõrvarsääskedest oli üritus suhteliselt tore ja sisurohke. Aitäh korraldajaile/kutsujaile!
Rääkida tahtsin ma aga hoopis müstilistest praamijärjekordadest: minnes 4 ja tulles 6 tundi. Ei, ega ma ei kurda, järjekorrad andsid sellele reisile just selle öige maigu;)
Virtsus oodates tuli Kaifol idee teha silt "Kärdla" ja siis hääletada sellega kõikidele möödasõitvatele bronnidele. Idee läks loomulikult käiku ja kõigil oli lõbus.
Tulles sadas vihma ja väljas idlemine eriti ahvatlevana ei tundunud, kuid lõpuks olime ikkagi meie vist ainukene seltskond järjekorrast, kes suurem osa sellest ajast õues chillis. Asja tegi irooniliseks see, et umbes neli tundi enne praamile saamist tuli kohalikust saareraadiost reklaam "Tule mandrile sa, tule mandrile sa! Kas uju või sõida või sõua":D

Siinkohal tahaksin veel ära märkida mõned säravaimad killud ja parasiitväljendid sellest pikast nädalavahetusest:´

• Mäka: "Ring-ding-ding-ding-ding-diii" x2
• Zut: "JAAHHH!"
• Ploom: "EIIIHHH!!!"
• Väikeõudik: "Mine vittu, tahaks veel" (suitsetamise kohta)
• Mäka, Zut ja kõik teised: "Jänks on lahe, jeee-jeee!"
• Merxs: "Zut on lahe, jee-jeee!"
• Väikeõudik: "Miks sa praegu tegid NII, kas mina olen sulle kunagi NII teinud?! Kui sulle ei meeldi, siis pane "ära hinda" etc etc <--- rape teemadel
• Väikeõudik: "chillima, trippima, hängima"

Tegelikult on neid hästi-hästi palju veel, aga kuna ka mina ei viibinud pidevalt adekvaatses seisundis, siis enamat hetkel meelde ei tule..

Aga Jänks on lahe, jeee-jeee!:P <-- tegelikult küll üks jälgimaid asju, mida ma kunagi joonud olen, aga lause on lahe:)

Pariisist

Vaatasin täna Amelie´d. Jah, ma tean, et see on juba suhteliselt vana film ja et see dvd seisab meie riiulis juba kaks aastat, aga ju siis pole varem aega ja õiget tahtmist olnud.
Väga armas film oli. Mind ei lummanudki niivõrd selles filmis olevad inimsuhted kui kogu tegevuse ümbruskond. Selles filmis oli Pariisi hõngu. Seda hõngu, mida sa kohtad tegelikus Pariisis ehk vaid Montmartre´l ja ladina kvartaris. Just sellisena kujutasin ma kogu Prantsusmaad enne minekut ette ja kui suur oli mu rõõm, kui ma selle lõpuks ka Place de Tertre´lt üles leidsin.
Jah, ma igatsen seda linna...

Kojujõudmisest

Pärast 16-tunnist teekonda puudutas mu jalg Eesti pinda:)
Lennujaama olid tulnud niii paljud, see tegi tõesti rõõmu, aitäh teile!

Ma olen küll tõeline patrioot, aga mõned negatiivsed asjad jäid kohe silma:

• Estonian air´i stjuardesside ebasõbralikkus ning see, et 1,5 tunnisel lennul isegi tasuta vett enam ei pakuta
• Eesti katastroofilises olukorras olevad teed
• Compressori baaridaamide olematu kliendisõbralikkus ja mühakus

Aga muidu on kodus olla neetult hea: Vana hea pisike Tallinn, kus võib igal sammul tuttavaid kohata; eestlastele omased sarkastilised naljad; Inimesed, kes juba teavad ja tunnevad, kellele ei ole vaja seletada enesestmõistetavaid asju.

Jah, Eesti on parim paik maailmas:)

Rahast

Pakkisin kohvreid ja leidsin ühest kotist 94 eesti krooni:)
Ma pole vist kunagi nii põhjalikult oma raha vaadanud:D
Andsin "emale" 5 krooni mälestuseks, 25-st ei raatsinud, selle eest sai kunagi ju klaasikesegi juba juua;)

Vabadusest

... ja ongi viimane eksam tehtud!
Täna oli siis kirjanduse suuline eksam. Sattusin just selle teema peale, mille peale ma kohe üldsegi sattuda ei tahtnud. Nimelt siis Rousseau "Les Concfessions". Examinatrice oli mingisugune eriline bitch, kes küsis mingeid küsimusi teiste Rousseau tööde, autobiograafiate kohta jne jne. Õnneks ta sai vist ise ka aru, et kuus prantsuskeelset raamatut mulle aastas on suhteliselt obtimaalne arv, sest et meil oli ka ligi 40 pisemat teksti ja erilist numbrit ta ei teinud, kui ma kõigile küsimustele vastata ei osanud. Oma katkendi kommenteerimisega sain vist ka rahuldavalt hakkama. Lõpus küsis tädi, et kas eksam loeb minu jaoks ka ja et kaua ma juba siin olen. Saades teada, et loeb vägagi, sest olenevalt sellest elan ma järgmine aasta siin või Eestis ja et ma saabusin alles septembris, paistis ta tõesti üllatunud olevat. Ma loodan, et ta oskab vääriselt hinnata mu pingutusi ja et vähemalt 10 punkti saan kätte:P
Kõikide eksamite tulemused saab internetist kätte 6. juuli. Ootan ja loodan..
Tegelikult olen ma ju nii palju selle aasta jooksul vaeva näinud ja pingutanud, et ma tõesti väärin enamvähemgi talutavaid tulemusi, mis lasevad mul siin keskkooli ära lõpetada. Olen vist asja enese jaoks selgemaks mõelnud, üldiselt tahan ikkagi siia jääda...
Teisest küljest tundub see täiesti uskumatuna, et juba pühapäeva õhtuks Eestisse jõuan.
Loodan , et teil on põhjust ja tahet mind ka sealpool ekraani peatselt näha;)

Every moment spent with you is a moment I treasure

Kahju, et see kõik ainult viimasel nädalal juhtus...

Eesolevast nädalavahetusest

Homses on siiski ka midagi positiivset. Pärast kuue tunnist kirjandi kirjutamist ootab mind TGV, mis viib mind 2 tunniga (560 km) Pariisi;)
Oo, chaps elysees;)
Ühesõnaga kuni teisipäevani mind vast arvutikastis ei näe - preili veedab aega suurlinnas;)
Bisous!

...ja eksamitest

Pool on nüüd tehtud , homme veel kirjand ja järgmine neljapäev suuline kirjandus.

Matemaatika oli liiga raske kirjandusklassi jaoks. Ma kardan, et ma ei saa seda neetud kümmet punktigi kokku.
Lohutasin siis end enne füüsika-keemia ja seletava füüsika-biloogia eksamit, et ehk võin nendes ainetes võita.
Ja mis kokku tuli? Anti kaks kõige kirvemat teemat, mida ma kõige rohkem kartsin. Ausalt, optika ja geeni sõnavara prantsuse keeles ei tule loomulikust intelligentsist. Juba umbes kolmest küsimusest ei saanud ma lihtsalt aru, ülejäänutele vastasin lihtsalt ehku peale ja arendasin mingisugust "oma loogikat".
Eks 6. juuli saab teada, kes teab, äkki juhtub ime..
Ainult et, ma olen vist juba liiga suur, et imedesse ja jõuluvanasse uskuda...

eksamipalavikust

Ainult prantlased suudavad ühele päevale kolm riigieksamit panna..
Homme ootavad mind siis matemaatika, keemia-füüsika ja seletav füüsika-biloloogia:S
Ei, mul ei ole stressi. Ei, ma ei närvitse.
Pöialdest jääb vist seekord küll väheks, hoidke mulle varbaid ka!

erroritest

Ma ei viitsi! Ma ei taha! Ma ei saa!

eesti keelest

Laupäeval Orleani jaama sisse sõites oli ühele seinale tehtud suur graffiti sõnaga "koer";)

Ja mul on endiselt paha olla...

Cause you had a bad day

Nädalavahetusel oli Orleanis EF-i vahetusõpilaste lõpupidu. Pooled meist (need, kes eksameid ei tee) lähevad juba see nädal ju koju.
Orlean on minu jaoks kaugel, lähemal küll kui Pariis, aga sinna jõudmiseks kulub kaks korda rohkem aega, sest TGV otseliin minu juurest sinna ei lähe.
Laupäeva hommikul oli niisiis kell seitse äratus ja kell üks jõudsin kohale. Isa (FIN), Fabian (GER) Henriette (NOR) ja Cristel (NZ) tulid mulle vastu ning me kolasime kella seitsmeni linnas oodates Milenat (CH, ma ei ole sugugi kindel et Sveitsi lühend selline on, aga ma usaldan Kikut), Juho (FIN) ja Annikat (EST).
Õhtul oli meie nö korrespondentide juures pidu.
Asi meenutas veidi kuuenda klassi tantsuõhtut, kus lapsed ringis tantsisid ning õpetajad seina ääres pingil istusid. Mingisugusest alkoholist ei olnud loomulikult juttugi. Aga meil oli sellest hoolimata lõbus, soomlased olid lahedad ja Fabiani kallal oli tore ilkuda;)
Kell kuus hommikul läksime siiski Annikaga magama, et kell kümme taas tõusta. Kell 12 läks Annika rong ning minu oma tund aega hiljem ja Michel (korrespondent) viis meid koos rongijaama. Selgus aga , et Annika oli oma lahkumisaega valesti vaadanud ja jäi rongist maha. Kuna oli pühapäev ja graafik hõre, pidi ta järgmist rongi neli tundi ootama, liiatigi oli see Annika 18. sünnipäeva eelõhtu, niisiis otsustasin olla armas ja hea ning helistasin oma uuele emmele ja küsisin , kas võin paar tundi hiljem jõuda. Kuna vastus oli positiivne, siis vahetasin oma piletid ümber, et oodata koos Kanniga.
Nagu juhuslikult meenud talle minu tehtud sünnipäeva kink. Pikemalt mõtlemata avasime 0.5 liitrise konjaki-shampuse segu. Pärast seda oli meeleolu juba ühtlaselt lõbus ning me otsustasime kuskilt uue pudeli hankida. Kuna pühapäeval on Prantsusmaal pea kõik asutused kinni, nõudis see üksjagu vaeva. Kuid pärast poolt tundi vantsimist ja kohalikelt tee küsimist, jõudsime pisikese poeni, kus ei puudunud ka alkolett. Niisiis täiendasimegi oma varusid ühe suure Martini võrra:)
Ja just siis, kui väljuma hakkasime, helistas meie "kalis" Michel ja küsis kurjalt, mida me organiseerinud oleme. Nimelt oli Annika pere helistanud Michelile ja öelnud, et nende fille d'accueil ei läinud meelega rongi peale ja et meil on mingi pidu. Me poleks ise sellisele mõttele tulnudki. Kamoon, mis krdi pidu meil on organiseerida kella ühest kella viieni pühapäeva pärastlõunal kuskil Orleani eeslinna rongijaamas:D (Seda, et me veidi joonud olime, ei teadnud muidugi keegi)
Kirusime Kanni pere, kogu EF lolli süsteemi ning meie olematut vabadust hoolimata täisealisusest ning tarisime oma kompsud jaama tagasi. Pleieris oli repiidi peal juba 15. korda Daniel Powteri "Bad day", mida me kaasa üürgasime (Annika ei pea viisi ja minul oli juba eelmisest õhtust alates totaalselt hääl ära) otse suurest pudelist Martinit kõrvale rüübates ning vaheldumisi eesti ja prantsuse keeles rääkides.
Ja teist korda selle aasta jooksul olin ma purjus, meil õnnestus pea kolmveerand pudelit ära juua.
Üksi rongis oli mul igatahes lõbus, iseendaga eesti keeles nalja teha on mulle alati meeldinud;)
Isegi rongi sain purjus peaga ära vahetatud ja jõudsin siiski õnnekombel viimaks õigesse kohta :)
Ka kell kaheksa õhtul Angouleme'i jaamas ema oodates käis pea endiselt ringi. Õnneks on Françoise mõistlik ja arusaaja, ning ei teinud minu olekust erilist numbrit ja Michelile ka ei helistanud.
Lõpp hea, kõik hea!

PS! Snised esmaspäevad ei ole head!

Viimasest koolipäevast

ja ongi läbi! Jäänud vaid eksamid..
Jätsin õpetajatega hüvasti, ajaloo õpetajaga vahetasime aadresse ja ta tuleb suvel ehk isegi Eestisse. Lahe! Ta nimi on Svetlana, abielus portugallasega ning ta perekond põgenes Vene revolutsiooni ajal Prantsusmaale. Vene keelt oskab ta praegu küll sama palju kui mina, ehk siis pea üldse mitte. Aga ta on tore, vaieldamatult mu lemmikõpetaja:) Kinkisin talle suure Annekese sokolaadi, ma loodan , et ta oskab seda väärtustada;) ( see nõudis mult suurt tahtejõudu mitte seda enne nahka pista)
Direktor sai raamatu Eestist ja Nurri shoksi (see mulle väga ei maitse). Peab ju ilusti aitäh ütlema. Nad kõik on seoses bac'ga päris palju mu pärast rabelenud.
Tegelikult on nukker, õpetajad on siis võrreldes Eestiga ikka hoopis teine klass. Nemad on mulle Prantsuse koolisüsteemi meeldivaks teinud.
Koolikaaslastega pole ma veel hüvasti jätnud, niikuinii näeme veel enne ja pärast eksameid ning 18. juunil tõotab valitud seltskonnaga ka üks väike lahkumispidu tulla.

Pisaraid ma vist valama ei hakka, Eesti on ikka kõvasti kallim...