Trehvamisest vol 2

Pühapäeva õhtul Maarjaga ööpoes olles hüüatas keegi äkki selja tagant "Kas see on eesti keel?!"
Jah, loomulikult saime me juhuslikult kokku ülejäänud kahe eesti tüdrukuga, kes Montpellieris oma õpingutele veidi vaheldust otsivad.
Eile õhtul saime siis ametlikult kokku. Maarja küll kahjuks ei tulnud, aga ka kolmekesti oli väga lõbus. Juust ja kolm pudelit veini ning igasugused võimalikud ühised tuttavad ja isegi tobedad kokkusattumised saatsid õhtut ühes vanalinna muidu nii inglise keelses keskkonnas asuvas korteris.
Sai ka mõned tulevikuplaanid tehtud: näiteks millalgi autotrip mägedesse ning häälega Barcelonasse. Kartulisalati ja Eesti õhtute mõtted niikuinii.
Igatahes on alati positiivne leida toredaid kaasmaalasi! Mina olen rahul :P

Haigetest kalkunitest

Filmi vaatasime me eile küll võibolla ainult 20 minutit, aga muidu oli suurepärane õhtu.
Kohvi ei joonud, kuid juttu jätkus sellegi poolest kauemaks. Pisikesed võileivad ja tomatisupp (Eesti rahvustoit?!) maitsesid suurepäraselt ning Code One'i lugude sõnu mälusopist välja kaevata ja kaasa üürata oli samuti suurepärane:P
Koju jõudsin alles kell viis hommikul.

Paraku ei ole kõik siin nii hästi. Nimelt avastati ühes Prantsusmaa 11 000 linnuga kalkunifarmis linnugripp. Ma pole varem eriti sellele ohule mõelnud, kuid täna tekkis kerge nutumaik suhu, mõeldes, et kui peakski pandeemia tulema, olen kõikidest kallitest niii kaugel..
Samas muidugi ei maksa sellest teadmisest lolliks minna. Võib-olla lähen ostan kerge makaroni varu ning kaitsemaski, kuid see on ka kõik. Ma parem muretsen ja tegutsen siis, kui see haigus Euroopas inimohvreid nõudma hakkab.

Vabariigi aastapäeva tähistamise võimalikest variatsioonidest

Õnnitlused kõikidele kaasmaalastele ja kaaskannatajatele (seda puhku olen juba ka kõikidele siinsetele tuttavatele eestlastele helistanud ning õnne soovinud)!

Ise sean täna õhtul sammud Maarja poole, kes samuti sellest viirusest poolhalvatud on. Teeme ühe mõnusa Kreisiraadio / Eesti filmi õhtu.
Alguses oli plaan ka midagi eestipärast süüa teha a la hakklihakaste või hakkliha-kapsatoit, aga kuna me mõlemad juba päris mitmendat päeva üsna vähe sööme, jääb vist ära:P
Pitsi Laua viina katsun aga kalli isamaa terviseks ikka rüübata! :)

Kõhugripist

Üks kahest: kas oli eile Nimes soodud jäätis halvaks läinud või ei sobinud shokolaadikoogi koostises midagi.
Täna öösel magasin vahelduva eduga kaks-kolm tundi ning jooksin pidevalt tualeti vahet.
Tänu kõigele sellele püsin täna toas, vaatan internetist Olümpiat ning õpin.
Anti Saarepuu oli ikka väga tubli. Kohe nauditava tunni pakkus oma sõitudega.
Ühtlasi tahaksin ka õnnitleda Reka Tuss'i Ungarist, kes saavutas naiste slaalomis esimese sõiduga tubli 52. koha :)

Eile Beziers, täna Nimes

Eile lõunal helistas mulle Maarja ja küsis, kas tahaksin temaga ümbruskonda avastama tulla. Tahtsime St Remisse ja Arlesisse minna, kuid kuna rongiajad ei klappinud, läksime Beziers'sse. Tõsiselt mõttetu ja vaene linn, kuid lõbus oli sellegi poolest ning mereannid maitsesid ka täitsa.. huvitavalt. Tõsi küll, veidi liiga palju merevee maitset minu jaoks.
Täna käisin üksi Nimesis. Polegi vaja Itaaliasse minna, sest Rooma toodi koju kätte :P
Veetsin amfiteatris vist oma kaks tundi koos audiogiidiga. Tuleb välja, et Nimes's asuv areen on kõige paremini säilinud omataoline maailmas.
Lisaks leidsin sellest linnast veel "Maison Carree" ehk siis antiiktempel, mis oli küll kahjuks remonttööde tõttu suletud ning suurepärase "Jardins de la Fontaine", kus oli lausa lust jalutada ning murul istuda ja jäätist limpsata.
Uurisin ka veidi Nimesi poode. Neil on isegi Haa ja Emm! Ebaaus, sest Montpellier on palju suurem ja siin pole:S
Kui enam edasi liikuda ei jõudnud, istusin ühte pisikesse kohvikusse ning jõin teed ja sõin hõrku shokolaadikooki ( siiamaani on süda paha:P ).
Rongijaama jõudes oli just üks TGV ees. Tegelikult olid mul odavad rongipiletid, mis poleks mul lubanud kiirrongiga sõita, aga nahaalsus sai võitu ning sõitsin 20 minutit esimeses klassis vale rongiga:D Ka trammiga sai jälle jänest sõidetud, kuigi nägin, et kontrollid sees. Arvutasin välja, et teoreetiliselt ei peaks nad minuni jõudma enne mu peatust. Mul oli õigus!

Nähtustest

Täna hommikul jalutasin ilusa päiksepaistelise ja sooja ilmaga kooli ujuma. Ja mis ma näen? Mind ootab liputaja. See on teine kord kui ma neid siin Prantsusmaal kohtan. Tõsi, see tänane oli küll täielik algaja võrreldes tüübiga, keda me suvel Hannaga Pariisis "kohtasime". Viimane kasutas rollerit ning sõitis meist koguaeg ette kui olime tast möödunud. Milline vaimustav lahendus. Eesmärk pühitseb abinõu, kas pole? :P

Sellest pärastlõunast on mul ka ametlikult vaheaeg. Loodetavasti saab veidi ümbruskonnas uudistatud, kuid paraku ei saa ka õppimist unustada - kahe nädala pärast algavad eksamid ei ole just kõige lihtsamate killast.

Ilus, ilus, ilus on maa...

... ilus on maa, mida arm-as-tan!
Jehuuu, meie väike Eesti ning selle pisikese riigi Suured inimesed on lihtsalt ilusad! Ilus on ka tunne. Mõtleks vaid, 1300000 elanikuga riigil on kolm kuldmedalit!
Tõesti, pikk pai nii emotsioonaalsele Kikule kui ka vana rahu ise olevale Andrusele, kes lisas oma võidu kohta "Pole paha" :P

Tegelikult on ka see maa, kus hetkel elan, täitsa kena. Kevad on vist nüüd ametlikult käes: aias õitsevad nartsissid, muru on kuiv ja roheline ning õues piisab vaid kampsunist :)

Veebruar ja Veerpalu teevad! :)

Meie Kikust

Kui täna kell 11 sõnumi sain, et Kiku jälle parim oli, siis oli raske oma joovastavaid tundeid filosoofia tunnis vaka all hoida. Kohe koju jõudes vaatasin kõik sport.etv.ee lehel olevad klipid läbi. Tõesti, pisar tungib silma ning seinal olevat sini-must-valget vaadates poeb isamaatunne ning -uhkus sisse. "Eestlane olla on uhke ja hää!"
Jooksin vaimustuses naabrite juurde ja pakkusin end tasuta last hoidma, kui ainult samal ajal telekat näha saan. Nad olid nõus. Kui alla jõudsin, siis mainis Mart, et ka etv kannab internetist kõike tegelikult üle:P
Tõsi, Media Player ei ole küll eriliselt koostööaldis ning pilt pidevalt puudu, aga on vähemalt heli. Ja heli ja tulemused reaalajas annavad juba päris hea jälgimisvõimaluse kokku, n'est ce pas?

Vihkan, vihkan, vihkan!

Sain täna kohalikult haigekassalt kirja. Neil on julgust mulle teatada (nüüd, pärast kaht kuud), et mul pole piisavalt dokumente kinnitamaks oma sünnitunnistust ning seega ei tohiks ma haigekassakaarti omada. Mis on nende nurisemise põhjus? Nimelt tegin ma neile notari kinnitatud sünnitunnistuse tõlkest koopia nagu nad soovisid. Paraku ei löönud ma seda pitseriga kinni ning rectoverso lehe kopeerisin eraldi.
Nüüd saatsid nad mulle sellest esimese lehe, kus tõesti ei ole templit peal, sest see on selle verso poolel.
Veel väidavad nad, et tõlkija allkiri on puudu, mille on ta, tõsi küll, 2 cm vasakule oma nime alla kirjutanud, mitte selleks ettenähtud kohta kohe nime kõrval.
No ma ei saa! Mul on tunne, et nad lausa naudivad väikeste vaeste ida-eurooplaste tagakiusamist. Tundub, et nad ise ka ei tea, mida nad tahavad. Homme võtan igatahes originaalpaberid ühes ning lähen õigust nõudma.
Mis teeb asja kontraidiktuaarseks, on see, et see kiri on minu poole läkitatud 9. veebruaril, ometigi kandis mulle haigekassa eile üle esimesed 20 € kompenseerimaks mu arstivisiidi tasu.

Samuti sain kirja teiselt suurelt bürokraatia tekitajalt - kohalikult haridusministeeriumilt. Rektor ise kinnitab, et mul on õigus eesti keele eksamile, kuid lisaajast võin ainult unistada.
Hea, et vähemalt ühestki katsest asja sai! :)

Vesipiibust

Eile õhtulpoolikul helistas mulle klassiõde Margaux, kes pakkus välja idee minna Denya juurde väikest tüdrukuteõhtut tähistama. Haarasin hea meelega võimalusest kinni, hüppasin poest läbi ja ostsin ühe kolme eurose veini ning kimasin vanalinna.
Tuli välja, et Denya pidi alles pool kümme koju jõudma. See aga ei seganud meid tema korteris Margaux ja Celinega veini joomast, piipu tõmbamast ning naistejutte rääkimast. Vesipiip, kus oli tavaline tubakas, pani pea ringi käima ning vein hakkas väga ruttu pähe (ehk ka sellepärast et ma praktiliselt midagi söönud polnud). Selleks ajaks kui Denya oma coloc-dega koju jõudis, oli meil juba väga naljakas ning kergelt ähmane olek.
Mingi hetk tuli meelde, et kuskil kaugel on keegi väga kallis ja on ikkagi valentiniõhtu etc.. Melanhoolia hoog lõppes väikese kõnega Eestisse, mis küll asja paremaks ei teinud. Õnneks ei mäleta ma täna, mida ma rääkisin:P
Südaöö paiku sättisin sammud kodu poole, sest täna oli tavaline koolipäev. Uni tuli igal juhul hea, mida takistasid vaid lõputud veejoomispausid :P
Vot siuke lugu oli!

Valentinipäevast

Eestis on mulle sõbrapäev alati hirmasti meeldinud. Koolis töötas postkast, vahetundide ajal müüdi küpsetisi, muusika mängis ning muidu oli õdus olla. Juba paar päeva enne algas kodus meeletu kleepimine ja meisterdamine, et keegi millestki pisikesest ilma ei jääks.
Siin on asjad teisiti. Valentinipäev on ainult paaridele ning kõik vallalised või muidu üksikud poevad nurka ega tee pühast väljagi. Mul on tunne, et siin ei ole sellel päeval isegi armunute seas piisavalt hõngu. Küllap vist sellepärast, et ka see püha tuleb USA-st ning prantslased vihkavad pimesi kõike, mis selle maaga seotud.
Õnneks võtavad eestlaed vaevaks ka oma sõpru meeles pidada, küllap pean siis minagi:

Mul meeldib rahuldada kanu, kalu
Vahel noori, vahel ilgelt vanu
Sina oled minu sõber
Pea vastu, Sõber!
Uuuuu...

Ilusast ilmast ja trehvamisest

Pühapäeviti on Prantsusmaa surnud. Kõik poed on kinni, enamus kohvikuid suletud ning absoluutselt midagi pole teha.
Kuna oli ilus ilm, otsustasin Lezi äärde jalutama minna. Alguses pidi Maarja ka tulema, aga advokaat oli neile ooperisse piletid ostnud, niiet tatsasin üksi. Tatsasin tubli poolteisttundi, kui üks 40-aastates mees mind kinni pidas. Tavaliselt ma sellistele üritajatele aega ei raiska, kuid kuna tegemist polnud värvilisega ja mul oli suhteliselt igav, soostusin temaga veidi koos jalutama. Sellest pisikesest jutuajamisest sai tubli kuus tundi, mis lõppes ühes lahedas prantsusehõngulises kohvikus teed juues ja lõdisedes (nii õues kui pubis oli külm).
Tegelikult sain ma lihtsalt üle tüki aja Rääkida. Smalltalk on nii ära tüüdanud ning mõni vanem intelligentne vestluspartner kulub aeg-ajalt väga ära. Ühesõnaga olen ma rahul! Loodetavasti on ta abielus mehena meelt, et mingisugust teemat niivõrd noore tütarlapsega pole mõtet ajada. Ma ei alluks provokatsioonidele niikuinii:D

Vetelpäästest

Täna oli siis selle nimeline esimene tund. Tõsi, raske ta ju on, aga pärast oli nii mõnus kerge tunne. Tahaks vesiaeroobikasse.. Olgu, olgu, ma tean, et seal käivad vanamutid ja rasedad, aga ma arvan, et see oleks ikkagi väga mõnus. Peaks selliseid võimalusi uurima veidi.
Tuli välja, et ujuda oskan ikkagi endiselt, ehkki 200 m korralikult aja peale ujumine ja mingi keha lohistamine tõotab kujuneda keerukaks.

Ja moderntantsu eksamihinded saime ka kätte. Sain 16, wheee! :)

Ja keskmine hinne oli 14,1. Klassi 34 õpilasest viies. Pas mal, n'est ce pas? :P

Ma olen nõgi, ma olen voorus, ma olen tuul

You Are Wind

Strong and overpowering A force to be reckoned with, no one dares cross you You have the power to change everything around you You are best known for: your wrath Your dominant state: commanding

Ja mis ilm oleksid Sina?

Eilsest õhtust

Mida rohkem ma Montpellieris olnud olen, seda enam saan ma aru kui väike linn see tegelikult on. Nagu Tallinn. Lihtsalt igal sammul näed tuttavaid, mingit anonüümsust pole, krt :P
Pidime eile Karine (FRA), Oscari (ESP) ja Pakiga (ESP) Quizi Iiri pubisse mängima minema. Oh üllatust, loomulikult jäime hiljaks ning põrutasime hoopis Oxemore'i tantsima. Place de la Comediel jalutas mulle vastu klassiõde, kes oli veendunud, et olen purupurjus. See, et mu konts kanalisatsiooniresti vahele kinni jäi, ei tähenda veel, et ma ebaadekvaatses seisundis oleks olnud!
Jõudsime siis seal uus baaris paar tantsu teha, kui ilmusid välja Marco (ITA) ja Raphaele (ITA), kes on Gabriele töökaaslased. Raphaele'i polnud ma varem näinud, kuid jutt jooksis meil hästi. Kirusime koos araablasi, neegreid ja prantsuse naisi. Tipphetk oli muidugi, kui ta teada sai, et ma 19 olen. Vaene poiss oleks mulle muidu 25 pakkunud :D Kas ma tõesti paistan niiii vana?
Mingi hetk tulid poliitilised teemad ja Mussolini mängu ning lõunamaalastele kohaselt hakkasid kõik järsku itaalia keeles lärmama. Mul oli uni ja itaalia keelt ma ei oska ja nii ma otsustasingi hoopis homseks kooliks välja puhata.
Rattaga üle Place de la Comedie kodu poole sõites nägin Laurat (USA), kes on meil koolis inglise keele praktikant. Sai siis paar sõna suu soojaks öeldud ning koju mindud.
Hämmastav! Minna neljapäeva õhtul korra välja ja näha juhuslikult nii palju tuttavaid linnas, kus ma tegelikult tunnen nii väheseid?

Armastusest

Leidsin õuna seest kaks kokkukasvanud õunaseemet, mis moodustasid südame. Loodetavasti on see vihje suurele armastusele :P

Nõmedast Patrickust

Ma olen kuri. Tegelikult ka.
Ei ole ilus mulle lubada kes teab, mis ajast, et läheme välja, ja siis 10 minutit enne (kui ma juba meigitud ja riides ja muidu ilus olen) öelda, et sorry, jääb ära.
Nõme Patrick!
Nüüd ma siin siis istun, suhteliselt kenaks tehtud salsamimm ja joon oma viimast purki Eesti siidrit.
Ma käisin viimati tantsimas vist aastal 2005. Masendav.

Kiluvõileibadest ja pastast

Eile õhtul sulatasin oma täisteraleiva üles, keetsin muna ning avasin kilukonservi. Tegime Gabrielega Eesti-Itaalia söömaaja.
Kõigepealt pits Laua viina ning siis ehtsad kiluvõileivad, pearoaks pasta tagliatelledega ning punane vein. Väga hea oli kusjuures;)
Tegelikult polegi Gabriele nii nõme. Pole ju tema süü, et Itaallased selline lärmakas rahvas on.. Vähemalt on ta heatahtlik ja kui täna hommikul unise peaga Gabriele toani jalutasin ning palusin tal muusika vaiksemaks panna, siis ta seda ka tegi. Lihtsalt need ärahellitatud papa-mamma pojad ei suuda eriti teise mätta otsast mõelda. Aga ehk ta veel õpib. Ma kavatsen talle selles osas igatahes paraja kooli teha! :P

PS: Kiluvõileivad on ikkagi meeletult head! Sõin neid täna hommikusöögikski:D

Maasikatest

Gabriele on tagasi: pliit on kohvi täis, kraanikausis ajavad mustad nõud üle ääre, lärmi palju ja muidu nõme. Nõme Gabriele! Ta kavatseb siia mai kuuni jääda. Arumaisaa, mis asja need noored välismaale ronivad. Passigu kodus, krt! :P
Ja isegi need maitsetud maasikad, mis ma poest ostsin, ei suuda mu mõrudat meelt parandada..

Moderntantsu eksam ka just kenjaalselt ei läinud ja hommikul kell kaheksa hakkas korteris lärm ja...
Krdi nõme Gabriele!

Sushist

Tegin näo pähe ja käisin Maarjaga veidi poodides ning siis maandusime Jaapani restorani. Sõin elus teist korda sushit. Tõsi ta on, et mida rohkem sööd, seda rohkem hakkab meeldima. Peale hea toidu oli ka suurepärane seltskond. Ammu polnud juba nii lõbus olnud :)
Toit oli kallis, aga kõht täis kuidagi ei saanud. Lõpuks koukisime juba sojakausist riisi ja naersime, et nagu eestlastele kombeks - ikka kogu raha eest! :D Lõpetasime hoopis vastas asuvas hiinakas, kus väikesed magustoidud tegime. Vahe korraliku resto ja kiirsöögi vahel oli ikka meeletu. Tuju see muidugi ei rikkunud ja õhtu lõppes kenasti. Loodetavasti varsti kordame!

Kõige parem oli muidugi see, et kogu krempli eest maksis Maarja. Nimelt arvasin ma meeltesegaduse hoos, et keegi on mu rahakoti koos krediitkaardiga ära varastanud ning lasin selle isal ruttu-ruttu kinni panna. Tegelikult oli see muidugi mu mantli taskus:P
Aga kui ma uue kaardi saan, siis maksan kõik jälle tagasi, ausõna!

Moderntantsust

See laupäev on mul sellises aines eksam.
Täna harjutasime tüdrukutega kaks tundi. Õpetaja käis ka vahepeal vaatamas ja jagas kommentaare. Uskumatu, ta arvab, et see kui ma kasutan liigselt oma käsi tantsus ja olen pidevalt natuke ühes rütmis, on tingitud kultuurilisest erinevusest. Et meie maal on nii kombeks.. No ma ei tea, ma ei osanud talle kohe midagi sellepeale vastata. Ma ei usu, et mu tantsustiil on selline nagu ta on tänu Eestile. Ühesõnaga, nüüd ma tean, vahepeal peab tegema robotlikke liigutusi ka:D
Igatahes pärast seda kaht tundi olin ma nii väsinud, et suutsin vaid vaealiselt koju roomata, dushi all käia ja tuttu minna. Ärkasin pool üheksa õhtul:P
Homme jälle, lõunapausi ajal ja siis peaks ehk laupäevaks kava korralikult valmis olema.

PS: Suvi tuli tagasi. Täna oli päikese käes Wiliga murul istudes isegi pluusiga palav. Elagu esimene veebruar! :D

Internetist

Internet on üks tore asi. Eriti tore on ta siis, kui naabrid annavad sulle tasuta püsiwifi :)

Patrick, tema ajast ja arust arvuti ning internet ning Amsn, mille kaudu tema arvates vähem viiruseid tuleb, käigu nüüdsest kuu peale!
Mul on katkematu ühendus, normaalne msn ja täpitähed. Mida veel elult tahta?:D