Ladies in black ehk kuidas Merxs ja Celine neljapäeva õhtut veetsid

Neljapäeva õhtul pärast oma killer-koolipäeva 10st 9ni, jõudsin napilt kodus asjad maha panna ja veidi süüa. Nimelt oli toimumas IEP integratsiooniõhtu "must (vanad olijad) ja valge (uued)", kuhu Celine mingi hinna eest üksi minna ei tahtnud ja mind kaasa tiris. Otsustasime ruttu, et päris kaine peaga sinna ometigi minna ei saa ja nii siis tühjendasimegi 15-minuti jooksul pudeli veini toidu kõrvale. Natuke jäi järele ka, aga sellest polnud midagi, sest ka metroos peab ju midagi jooma :D Road 66's maksis sangria erandkorras vaid 2,50 ja ma arvan, et üks neli-viis tükki meid neid ka ära jõime. Rahvast oli palju ja enamik minust nooremaid ning tee, mis sa teed, mulle ikka ei meeldi 18-aastastega koos pidutseda :D Pärast 15-minutilist piinarikast tantsu teise aasta majandustudeninga, kes oli sama pikk kui mina ja minust kolm aastat noorem ning kes muga järjekindlalt homseks õhtuks ja järgnevaks nädalaks plaane tegi, otsustasin Celine kaasa tõmmata ja baari juurde vehkat teha. Seal, oh üllatust, ootas mind ees Ariane - tüdruk, kellega neli aastat tagasi midagi sõbrasarnast olin. No olgu, sõber oli ta pigem siiski by default, aga ikkagi, oma endist klassiõde Montpellierist, kellest ma aastaid midagi kuulnud polnud, Lyonis peol kohata oli piisaval sürr. Tuleb välja, et ta on Celine'i uus kursakaaslane :P
Mida rohkem ma selles umbses pubekaid täis klubis viibisin, seda enam see mulle kõik vastu hakkas. Õnneks oli Celine minuga päri ja nii me üle jõe Wallace'sse jooksimegi. Juba uksel põrkasin kokku Marco ja ta sõbra Warwickiga. Nendega jõimegi õlut, kuni baari sulgemiseni. Selleks ajaks olime aga vähemalt mina ja Celine juba väga heas meeleolus ning Celine isegi oma järgmise päeva hommikuse loengu (kell 8!) ära unustanud. Järgnes hoopis meeleolukas kõnnak meie poole, millele meil julgelt üle 40-minuti kulus. Kuna meil peale siidri midagi kodus polnud, siis tegimegi sellele otsa peale ja kuigi mehed end juba üpris koduselt tundsid, tõstime nad siiski kell 4 hommikul välja. Koomiline oli vaadata, kuidas kaks keskealist svipsis meest kogu hingest linna rattasüsteemile pihta üritavad saada:P

Ilu p22stab j2lle p2eva!

Kyll tahaks kirjuda, et 6ppej6ud mailidele ei vasta, internetti kodus pole, yhistransporti vallutavad streigid ja pangakaardi k2ttesaamiseks ei l2inud ei rohkem ega v2hem kui kaks n2dalat, aga kui s6ita 24-kraadises soojas p2ikesepaistelisel 6htupoolikul rattaga m88da Rhone' kaid, siis ununeb k6ik halb ja tunned kui hea on ikka ilusas kohas elada.

j2lle 6htu sisustatud

T2na 6htul oli mul valida, kas minna baari quizile ja kulutada v2hemalt 6 eurot v6i minna Sibi juurde ja teenida kolme tunni eest 20 eurot. Valisin viimase ning nii l2kski Sib Dogi minuta. Selle n2dala s88giraha olen igatahes kuhjaga ise teeninud nende paari siin vedetud tunniga :)
Tegelikult peaksin ma seda tobedat magistrit88d lugema, mille kohta ma pean esitluse ja teatava retsensiooni reedeks tegema. Humanitaarabi manageride v2lja6ppe ja standardisatsioon. Annab ikka jubedamat teemat rahvusvaheliste suhet vallas v2lja m6elda.. Samas, on kohe miskit selles aines tehtud ja rahu maa peal. T2na oli mul kolme tunnine politiques publiques logen. Huvitav, kuidas see eesti keeles k6laks? Avalik poliitika? Tundub kuidagi vale.. Igatahes on see vist kyll yks maailma igavamaid loenguid. Yldse on nii pikki loenguid t2iesti m6ttetu teha, sest kuigi on loengute arv selle v6rra v2iksem, ei suuda sa niikuinii nii pikalt konstantselt keskenduda. USA 50 ja 80 minutlilised loengud olid puhas r66m selle piina k6rval siin.

K2isin t2na oma esimesel t88intervjuul yle pika aja. Lapsehoidja koha siis. Kuna pere tahab asja ametlikult ajada, siis vaevalt, et nad mind v6tavad, sest v2lismaalastega on paratamatult rohkem paberimajandust. Ometigi on kaks teist pere ka huvitatud. Hetkel loodan perele, kellel on yks 10-aastane tytar, teine variant oleks kolmelapseline pere. Mina, kuue, kaheksa ja yheteist aastane..oeh. Eks n2is.. Internetti ei saa me vist kyll koju kunagi..

nojah

Kui oled korra Ameerika ylikoolis k2inud, siis tagasitulek mandri-Euroopa teadusasutustesse on kyll v2ga-v2ga valus. Midagi pole teha, Prantsusmaa riiklikke ylikoolide organiseeri(ma)tus ning administratiivne v6imekus on alla igasugust arvestust. Magistrantidelt kasseeritakse 300 Eurot aastas administratiivkuludeks. V6iks ju loota, et midagi selle raha eest ikka tehakse ja poole suuremad summad baka tasemest garanteerivad ka poole paremad klassirummid jne. V6ta n2pust, millegi p2rast l2ks asi hoopis vastupidi. V2idetavalt see t6ttu, et see aasta on v2ga palju baka kolmandal aastal olevaid tudengeid ja klasse ei j2tku, kustutati meie yks seminar nimekirjast. V2idetavalt selle p2rast, et kuidagi v2ga kahtlane tundub, et kahel kampusel kokku ei leita saali kuhu mahuks 30 tudengit. Pigem on tunne, et kuna 6ppej6ud on Pariisist, siis ta ei viitsi mitu p2eva Lyonis konutada, vaid tahab k6ik oma seminarid yhe p2evaga 2ra teha. Nii l2kski minu suur plaan kolmap2evad vabad hoida ja veidi raha teenida vett vedama. V2he sellest, kuna ma yritasin kolmap2evaseid tunde v2ltida, siis v6tsin endale teise seminari reede 6htuks. Nyyd ongi nii, et kui oleksin kohe kolmap2evase seminari v6tnud, oleksid ju reeded vabad olnud, aga nyyd pole kumbagi.. Kuradi loll systeem! Ja vahetada ka enam ei saa, sest klassid on niigi t2is. Juhuu, sest reedel l6ppevad mul loengud kell 8 6htul. Yldse on mul enamus aineid 6htupoolikule sattunud. Niisiis l6petan nii esmasp2eva kui reede kell 8 ja neljap2ev saab kogu asi l2bi alles pool yheksa. Normaalsel ajal lapsi hoida ei saa, k6ikidel p2evadel on t2iesti kaootilised graafikud, mis v2listab igasuguse muu t88 ja nii n2itaski j2lle Prantsuse systeem kui paindumatu ja ebaefektiivne ta on. Kurat kyll, ma ytlen!
Minu 6nneks saan ma Sibi juures siiski aeg-ajalt lapsi hoidmas k2ia. Tobe on see, et ma olen ta n8 asendusvariant, niiet peab lootma, et p6hikohaga neiul on pidevalt tegemist. Palju ta mulle ei maksa, otse vastupidi, aga hetkel, kus mul kodus ei internetti, ei telekat pole ja k6ik s6brad ka n2dalavahetuseks koju s6itsid, on kahe 6htu pealt 40 eurot teenida mitte millegi eest, siiski kosutav. Erinevalt v2iekstest lastest ei pea nendega t6esti mitte midagi tegema. T2na n2iteks m2ngisin ma, kuni lapsed veel yleval olid, guitar herod ja wiid, eile m2ngisin pool tundi legodega. Puhas r66m!
Lapsed on ka t2itsa talutavad. Eriti Oliver, 9-aastane kergelt pontsakas j6mpsikas, kellel on v6luv inglise aktsent ja kes on muidu v2ga seltsiv ja jutukas. Alexander on veidi teine teema. See 11 aastane poiss vaatab mulle s6na otseses m6ttes ylevalt alla (11 ja juba minust pikem..) ja sisetunne ytleb, et ega ma talle vist suurt ei meeldi No see tunne on vastastikune! Ei tea, kas t6esti juba pubekaiga k2es.. Endal on ka kuidagi tobe tyypi, kes sust pikem on, kell 10 magama ajada. Niisiis saigi ta t2na oma 88lambi kustu alles veidi enne poolt kahtteist. Paras kassi ja hiire m2ng k2is. Kuna mina olin teises toas, siis tema luges muidugi rahulikult edasi ja nii kui ma koridori astusin k2is kl6ps tuli kinni. P2rast kaht sellist korda otsustasin siis hoopis korditoris veidi raamatut lugeda. Siis andis ta vist alla, sest oli kuulda raamatu kinnipanemist ja teki alla pugemist ja praegu on igatahes m6lemas toas vaikus.
Ma pole varem briti lastega l2hedalt kokku puutunud. Nende keelekasutus ja s6navara erineb aga ameerika inglise keelest v2ga oluliselt. Eile kui Oliver mulle oma space police legosetist ja muudest kangelastest ja asjadest r22kis, ei saanud ma konkreetselt poolteljuhtudel aru. Muudkui noogutasin ja vahepeal ytlesin , et oh, that`s interesting :P
Muude lapsehoidmisjuhtudega on nii, et p2ris palju k6nesid olen oma kuulutsute peale saanud , aga kuna kogu tunniplaan on pea peale p88ratud, siis kahjuks ei klapi minu ajad enam kellegi teise soovidega.. No mis teha, eks tegelikult on ju 6ppida ka vaja ja selle p2rast ehk ongi parem lapsi 6htul hilja ja 88siti valvata, sest siis saab niikuinii omi asju teha. Ja natuke raha saab ka :)
Loodetavasti on ainult 88sel minu kandis vabu rattakohti, eile sain kyll eelviimase koha. Jala ka minna ei taha, sest ma suutsin t2na trepist alla kukkuda (ainult yhe astme kyll!) ja jala valusasti 2ra v22nata. Loodame parimat!

Rien de nouveau

Peale Celine vanemate, ei hellita meid ka vana "armas" prantsuse byrokraatia. Algse plaani j2rgi pidime eelmine laup2ev interni saama. L2ks aga nii nagu alati.
Kuna elame vanas majas, pole korterisse jooksvad telefonikaablid vastavuses t2nap2evase tehnoloogiaga ja nii siis on vaja koridorist uus kaabel korterisse vedada. Iseenesest pole see ju eriline probleem. V2ike auk seina puurida, kaabel sisse tuua ja ongi k6ik. Ometigi, ometigi on selle pisikese asja jaoks vaja yhe paberiga s6na otses m6ttes m88da laia Prantsusmaad ringi joosta. Et koridoris puurida, tuleb saada majahaldaja n6usolek. Et korteris yks auk teha, tuleb saada korteriomaniku n6usolek. Ainult, et agentuur, kelle kaudu korter yyritud sai, ei anna meile omaniku kontakte ja sealne asjaajamine nede kaudu v6tab vist kyll n2dalaid. Peale k6iki neid allkirju on veel vaja leida ka sobiv aeg, millal interntipakkuja saaks kogu seda puurimist teostama tulla, niiet kui oktoobriks neti saame, oleme vist kyll 6nnega koos.

Muidu on elu hetkel rahulik. Koolis veel v2ga midagi tegema ei pea, ainutl hirmutatakse magistrit88ga ja juba n6utakse sellekohaseid ideid ja plaane. Praktikat peaks hakkama vaikselt otsima. Hetkel olen rohkem r6hku pannud lapsehoidja koha otsimisele. Minu suureks 6nneks kohtusin teisip2eval baaris ammuse tuttava Sibiga, kellel kaks last. Jutu k2igus mainisin, et otsin v2ikst t88otsa ja nii l2kski, et temaga baaris joomise asemel, hoian ma reede 6htul/88sel hoopis tema lapsi. See saab olema uus kogemus, sest Sibi poisid on 9 ja 11 ja minu senised kogemused piirduvad pigem alla nelja-aastastega. Loodetavasti l2hevad aga suuremadki mitte v2ga hilja magama ja ma saan omi asju teha samal ajal selle eest raha saades. Ma ei kysinud kui ta palju ta maksaks, aga loodame parimat ;)

Paraku ongi minu t2nane aken otsa saanud ja koolip2ev, kus mul on praktiliselt non-stop tunnid kella 10st 21-ni, j2tkub. Homme 6htul, Sibi juures netis olles, j2tkan.

Komandandi tund

Celine’i näol on tegemist tõeliselt toreda inimesega. Lisaks sellele, et me teineteist poolelt sõnalt mõistame, on meil ka alati põnev ning pidev kõhulihaste trenn (naermine, noh) käib. Aga nagu ikka, on kõikidel oma pisikesed vead. Celine nagu ka mitmed teised mu väga head sõbrad, on kunstniku hingega udu, kes kohati maad ega ilma ei jaga. Sellest polekski ju midagi, sest nagu juba öeldud, olen ma varemgi selliste sõpradega oma elu jaganud kui tal ei puuduks kohati lausa fanaatilised vanemad.
Oma 21. eluaasta jooksul elab Celine esimest korda oma korteris ja peab tegelema elus esimest korda igasuguse sellega kaasneva paberimajanduse. Kui mina sain oma esimesed selle kohased ristsed kätte 18. aastaselt, siis teda talutatakse piltlikult nüüdki käekõrval. Mitte, et ta hakkama ei saaks, raudselt saaks, lihtsalt koduperenaisest emal tundub igav olema ja nii siis käibki meie uue korteri pidev sisustamine, asjade ajamine etc etc.
Tegelikult on ju tore kui kellegi emme potid-pannid kööki kohale tarib, ahju ja mikro ostab ning vannituppa vaiba toob, aga asi ei piirdu sellega. Paraku oodatakse ka minupoolset panust. Hoolimata korduvatest selgitustest ei tundu aga mõnele kohale jõudvat, et raha ei kasva endiselt puu otsas ja kui ma ütlen, et mu ei ole raha, et mikrot osta, siis ma ei mõtle seda välja. Sama teema diivaniga. Leppisime omavahel kokku, et ostame odava, 120 eurose diivani. Täna saabus Celine ema ideega, et me peaks ikka selle 300 eurose ostma. Ma küll üritasin ääri-veeri seletada, et mul ei ole raha nii kalli diivani jaoks, aga ma pole kindel, kas see jutt ka kohale jõudis. Selge on ju see, et mina ei võta siit korterist lahkudes peale oma riiete midagi kaasa. Ei hakka keegi meist diivaneid, ahjusid või muid mööbli-ja tarbeesemeid kord Eestisse tassima, niisiis oleks ju ka loogiline, et mina nii palju raha asjade eest välja ei käiks, kuna nad nagu nii minu omaks ei jää.
Kurb on see, et Celinega omavahel same me kõik asjad ilusti räägitud, aga siis saabub ema ja tuleb jälle üks komandandi tund teemal, mida meil veel vaja on. Täna juba otsustati mingisugune laud valamu alla kappi osta. Milleks, jäi mulle arusaamatuks. Samuti saime köögikaalu võrra rikkamaks :D
Kuna Celinel on homme hommikul kool, on mul au ta emaga kahekesi Ikeasse minna. Nalja hakkab saama.. Ei tahaks ju päris tülli ka minna, aga ta võiks ikkagi ise ka aru saada, et see kui temal päevad läbi muud teha pole kui oma tütre korterit sisustada, ei ole minu rahakoti süü ja ma ei pea kõiki neid mõttetusi pooleldi kinni plekkima. Kurat, mul ju tõesti ei ole seda mikroahju või köögikaalu või viite potti vaja! Minu õnneks on Dijon Lyonist siiski kahe tunni tee kaugusel ja lootust on, et väga tihti nad siia ei satu.

Nonii, see eelnev tekst oli kirjutatud paar paeva tagasi. Vahepeal l2ks asi ainult hullemaks.
Tundub, et menopausis vaevlevatel koduperenaistel pole und. Nii siis 2rkaski komandant, kes 88bis meil, kell seitse yles ja hakkas meie pliiti kyyrima. Oh seda 6nnetust aga kui unine Merxs kell yheksa pliiti sisse yritas lylitada, et teed keeta. Nii siis j2imegi elektrist ilma. Nagu tavaks saanud, ei vastanud kinnisvaraagentuur j2rjekordselt meie k6nedele ja nii j2igi see mure hommiku poolikul lahendamata. Selle asemel suundusime hoopis kahekesi Ikeasse, kuna Celine pidi loengusse minema. Minu osava kaardilugemise ja muidu intuitsiooni abil j6udsime kohale suuremate viperusteta ja shoppamine v6is alata. Diivan, mida ta osta tahtis, oli aga otsa saanud ja nyyd 6imegi koju 200 eurot maksva v2ikese musta diivani. V2hemalt lahti k2ib ta normaalselt ja kaks inimest mahub sinna vabalt magama, niiet p6randale kedagi ei pane kui keegi peaks kylla tulema. 6nneks asi v2ga hulluks ei l2inudki ja m6ttetuid asju v2ga me ei ostnud. Kodus, endiselt elektrita, hakkasime m88blit kokku panema. Nagu kiuste oli diivanlaua yks kruvi k6ver ja dselle t6ttu j2i yks jalg panemata. Celine'i emal 6nnestus aga diivani kokkupanemise l6ppfaasis kogu asjandus yldse 2ra l6hkuda. Onneks mul hakkas kool ja minust ta sinna ilma elektrita katkise diivaniga maha j2i. Pidi kindlustusele helistama ja siis Ikeasse tagasi s6eluma. Ohtul koju tulles olid m6lemad asjad korras.
Mul oli tast tegelikult p2ris kahju kui ta yhest linna otsast teise pidi s6itma ja elektrikke ootama jne, aga noh.. nagu kunagi keegi tark inimene ytles, on kohati aktiivsus t6esti p88rdv6rdelises seoses lollusega :P J ano t6esti, mitte keegi ei palunud tal seda niigi puhast pliiti hommikul pesema hakata ja sinna vett sisse ajada.
Komandandi tund muidugi j2tkus. N2iteks 6petati mind n6usid pesema, sest ma alustasin nugadest-kahvlitest ja mitte taldrikutest :P

Onneks nyyd on 6hk puhas ja peale igap2evaste k6nede Celinele pole tast paari p2eva jooksul kuulda olnud. Raha ma ka l6ppkokkuv6ttes ei diivani, ei ahjude eest ei maksnud, niiet see hala siin on juba iganenud :D

Tervitusi Saone'i kaldalt

Tegelikult olen ma Saone'i asemel hethel hoopis Rhone'i kaldal, ylikooli informaatika saalis nimelt. Interneti saame koju laup2eval ja edaspidi tervitan ma teid t6epoolest hunnitu vaatega korterist Lyoni ilusaimale (subjektiivne arvamus!) j6ele. Esimesed p2evad on olnud nagu oligi arvata, sabimist ja jooksmist t2is, aga hetkel n2ib k6ik laabuvat.

Traditsiooniliselt j2in ma p2ev enne 2ralendu haigeks ja niisiis m88duski reis l2bi Riia Genfi suure pea- ja k-rvavaluga. Oli ka vist palavik, aga ma igaks juhuks ei kraadinud, sest kindel teadmine, et mul ongi palavik, muudab mu enesetunde alati veelgi halvemaks :P
Genfi lennujaamas l2ks k6ik tavap2ratult kiiresti ning selle asemel, et kolm tundi raudteejaamas oma Lyoni rongi passida, v6tsin ma hoopis ette v2ikese spurdi oma suure kohvriga ning j6udsin minut enne v2ljumist varasemale rongile. Olgugi, et mu pilet oli teisele rongile ostetud, ei teinud kontrol8r sellest numbrit ja kella seitsme asemel kammistasin ma ennastunustavalt Part Dieu's Celine'i hoopis kell neli. Kuigi yhest k6rvast kurt ja tatine, suutsin juba esimesel 6htul paar asja korda ajada. Uus transpordikaart ja telefon said soetatud. Mul pole kunagi yhtegi 2gedat telefoni olnud, nii siis on 6ppimist palju ja ma juba t6siselt vihkan seda puutega ekraani. Hotmailile millegi p2rast ligi ei saa, aga facebooki laseb ta mind kyll :P

Ja siis me j6udsimegi oma uude koju. Kui aus olla, siis Celine oli mulle sellega veidi hirmu nahka ajanud. Kinnisvaraagentuuri tasud olid hiiglaslikud; 9. kvartal piisavalt kaugel ja ma polnud ju isegi kuinagi seda kohta pildiltki n2inud. Juba aga metroost v2lja astudes valdas mind sygav rahulolu. Valmy on t6eliselt m6nus kvartal. Sigin-sagin, aga mitte selline shikk nagu eelmises elukohas Massenas. Kohati meenutab meie t2nav kohta kus elas Amelie Poulain. Kohe meie maja all on v2ike toidupood, kus myyakse yliodavaid juur- ja puuvilju ning mis on 88siti kaua lahti (ikka hea, kui alkoholivarud otsa l6ppevad ;)). Armas Araabia poiss, kes seda kohta peab, teab p2rast kolme p2eva meid n2gupidi ning poetab kotti alati m6ne lisapuuvilja. Lisaks on kohe akna all ka v2ike prantsuse kohvik, pizza restoran ja palju muud m6nusat. Samas, 88seks p2evasagin vaibub ja kui syda88sel t2navapoolsed aknad avada, kostab sealt ainult kauget liiklusmyra.
Yhes6naga armusin ma meie korterisse esimesest pilgust. Eriti muidugi elutuppa. See ilus 20 m2 ruum koos vana kergelt pragunenud parketi ning v2rskelt v66batud valgete seinadega avab oma pea maast laeni prantsuse r6duga 22ristatud aknad just j6ele. Hommikupoolikul paistab tuppa p2ike ja p2rastl6unaks p88rdub p2ike magamistubadesse. Magamistoad on kyll pisikesed (eriti Celine'i oma), aga heas korras ning akendega sisehoovi poole, mis garanteerib ka vaikuse. Minu toa aknast paistab ka kirikutorn, mis iga p2ev 9-21-ni t2istunnil l88b. T2na hommikul see enam yles mind ei ajanud.
Esimest korda Prantsusmaal elan ma t6eliselt prantslaslikus majas, prantslaslikus korteris ja veel koos prantslasega. Kuigi ma olen peale surunud Eesti varase 6htus88gi aja (kella 9 asemel 7), on meil pool kylmkappi erinevaid juuste t2is ja ka veinivaru t2ieneb :)
Kui interneti saame, saab fotot6estusi ka! :P

Muidu on k6ik m88dunud suuresti sisseelamise t2he all. Kuigi Celine' vanemad on meid varustanud k6ikv6imalike n6ude, ahjude, mikrode ning isegi blenderiga (nimeks Bob ja ma olen tasse totaalselt armunud. L6puks ometi leidsin endame sobiliku hommikus88gi - smuuti koos t6rtsu piimaga!), pidime siiski Ikeat vallutama, et nipetn2pet koguda ja ka minu tuppa midagi hankida. Peab tunnistama, et mitmedki asjad, mis ostetud said, ei olnud esimene kord osta. Nii siis ongi mul sama kirjutuslaud ja riiul, mis vanaski kohas ja ka madrats on sama, ainult et pea poole v2iksem :P Celine'i vanemad lubasid mulle riidekapi tuua, niisiis sellest piisaski.
Ikea tripp ise oli aga nagu ikka paras katsumus. P2rast 50 minutilist transpordis loksumist veetsime k6vasti yle kahe tunni ses sigivas ning trygivas kastis. Kooliaasta algus ja eks k6ik vanemad olid oma v6sukestega parimaid saake ryndama tulnud. Nii juhtuski, et diivan, mida tahtsime, oli otsa saanud ja uut ei ole enne kolme n2dalat tulemas. Eks siis n2is, mis sellest saab. Hetkel elame diivanita. Kunagi kummalgi meist autojuhilube pole, tuli m88bel koju tellida ja nii kuluski j2rjekordne 60 eurot. Raha kaob yldse kiiresti. Nii palju on igasugu nipet-n2pet vaja ja kuigi iga asi maksab vaid paar eurot tuleb kokku p2ris suur summa.
Kui Ikeast koju j6udsime, olime t6eliselt v2sinud. Mul oli juba teist p2eva parem k6rv totaalselt lukus ja ka nohu ei andnud j2rele. 6htu p22stis David, kes tema juude hoiule j22tud kohvriga meile kylla tuli. Kaks pudelit veini kadusid v6luv2el ja avastamisr66mu j2tkus kui oma kohvrit avasin. Ma ei m2letanud pooli asju, mis ma sinna pannud olin :P
Eile k2isime Davidiga ka kinos uut Tarantino filmi vaatamas. Selleks, et ingliskeelset versiooni n2ha, pidime kyll Cité Internationale'i ehk teise linna otsa minema, aga see oli seda v22rt. Ei kujuta kyll ette, kuidas sellest filmist aru saada kui k6ik tegelased prantsuse keelt r22giksid.
Pean h2biga tunnistama, et see oli mu esimene Tarantino film, aga kindlasti mitte viimane. Au contraire, ma pole tykk aega nii head filmi n2inud. Kaamerat88 j2ttis v2ga hea mulje. L2hiplaanid ja v2rvide kompositsioon samuti. Midagi pole teha, punane veri on ilus :) Aeg l2ks linnutiivul ning kordagi polnud m6ttes kella vaadata. Kyll aga olime me Celinega ainukesed, kes pidevalt naersid. See oli ju kohati v2ga naljakas film.
P2rast kino l2ksime heatujuliselt korraks veel Davidi juurest l2bi, et minu toodud Viru Valget mekkida (Celine'i esimene kord!) ja siis viimase metrooga koju. Kodus imetlesin j2rjekordselt viis minutit 8ist vaadet j6ele ning j6ime teed.

Ahjaa, koolis k2isin ka. 6nneks asjad laabusid h2sti ja olen nyyd ilusti magistrantide nimekirjas. Informatiivsel koosolekul sain p2ris palju asju teada. N2iteks, et oleks v2ga soovitatav alatest veebruarist 4-kuine praktika kuskil teha. Kuna see ei pea Prantsusmaal olema, siis ootan pakkumisi. Olen v2ga kiire 6ppija ja muidu ilus, tark ja osav! Natuke on see t6en6oliselt Lyonist 2raminek muidugi n6me, sest korter on nii m6nus ja ei tahaks Celine'gi yksi j2tta, aga samas teiselt poolt on see ka suur v6imalus. Peaks vist hakkama asju tasapisi Brysseli suunal uurima, aga v6in ka vabalt Eestisse tulla v6i yksk6ik kuhu mujale maailma ;)
Kool hakkab esmasp2eval ja loenguid on tegelikult p2ris palju. Arvuliselt ehk isegi mitte, aga pikad on nad, kuradimad, kyll ja r22gitakse, et peab ka ise palju t88d 2ra tegema. Sellesse suhtun ma hetkel kerge kahtlusega, sest v6rreldes Prantsuse ylikooli t88mahtu USA omaga, on se epehmelt 8eldes v2hene.
Samuti s2ttisin tunniplaani praegunii, et kolmap2evad oleksid vabad. Kuna Prantsusmaal on sel p2eval lasteaiad ja algkoolid kinni, otsitakse palju lapsehoidjaid just selleks ajaks. Oleks tore ka v2ike raha tasku pista ja paari juntsu kantseldamisega saan ma hakkama kyll!

Vot nii. Jube pikk jutt tuli. See kindlasti kubiseb kirjavigadest, kuna prantsuse klaviatuur tahab harjumist, aga ma ei viitsi h2sti yle lugeda, sest kohe tehakse sektretariaat lahti ja ma saan oma viimased puuduvad paberid sisse anda. Tsutsufrei!

Jälle ära

Üits paigake ilman on viil,

üits paigake miu jaoss,
kost üitskõrd alassi tiid,
ei tää mis saass, kui ta kaoss.

Sääld paigast mia lövvä kikke,
mis süämel armas om,
sääl paigav või mia ikke,
ku süämel rasse om.

Kodust ei ole vist kunagi hea minna. Mõte, et enne jõule enam oma kallist koduranda ei näe, teeb kurvaks.


Nüüd peab hoopis Saone'i ja Rhone'iga läbi ajama.

Tulge mulle külla!

Nii ongi

Räägi, kui sa vaikida ei saa
Lahti kisu hing ja hingehaav
Räägi, kuni vaikus võtab maad
ning siis tule poe
mu kaissu, siin on soe
valeta - ei mäleta, ei loe

Mis sest, et mõrkjas maik
on siin su õige paik
Sa tõsta pilk kui veidi võid
Sul annan andeks kõik

Ja veel: Reede varahommikul olin ma tõeliselt õnnelik.