neljapäev, mai 31, 2007

Tervitusi öisest Lyonist

Jälle on kell neli (öösel siis ikka) ja mul on veel niiiiii palju asju teha. Juba reede hommikul kihutan Brüsseli poole ja homme õhtu toimub väike pidu Dogis.

Muidu poleks ju hullu. Ei ole ju raske oma kolme ja poole kuu nänn kokku korjata. Probleem on hoopis selles, et korter peab briljantselt puhas ja korralik olema enne kui suveüürnikud sisse kolivad.

Täna küürisin köögikapid puhtaks ja tegin kaks paari linaseid pükse lühemaks, tõsi küll, mitte väga õnnestunult. Nüüd peab vist korralikult riides ka ju käima hakkama.

Loomulikult on dilemma, et mis kingad ja käekotid kaasa tassida. Kas mul ikka läheb seda vaja? Aga seda? Aga äkki on just selline pidu, kus neid kingi kanda?

Oeh, raske on olla naine, ma ütlen:D

kolmapäev, mai 30, 2007

Selle nädala ja isegi kuu lauluks sobiks Joe Dassin'i Ca va pas changer le monde

ça va pas changer le monde
Que tu changes de maison.
Il est comme avant, le monde,
C'est toi seule qui as changé.
Moi, je suis resté le même,
Celui qui croyait que tu l'aimais...
c'était pas vrai, n'en parlons plus,
Et la vie continue.

Aga valus on ikkagi. Oi kui valus..

esmaspäev, mai 28, 2007

Alati on ootamine jube..

.. siis on aega tuulutada tube.

Tegelikult on õues rõvedalt külm ja tuuline, niiet eelistan aknad hoopis kinni hoida.

Üle kõige siin maailmas vihkan ma teadmatust ja ootamist. Ometi olen hetkel just täpselt sellises olukorras..

Katsun meelt üleval hoida naiselike nippidega. Viisin läpaka seljakoti tagasi, kuna ta oli mulle liiga suur ja tegi kaelale haiget. Selle raha eest ostsin hoopis kaks paari uusi papusid:) 10 € lepatriinudega tennised ja viis korda kallimad korralikud mustad uued papud (vanad lagunevad igatepidi).

Minu ööd

Ah, et millega ma tegelen öösel kell pool viis?
Vaatan Youtubest seni vähenähtuid Kreisiraadio klippe: siin , ja siin ja siin ja siin .
Rohkem linke ei viitsi panna, otsige ise:D

Mis teha, kui päriselu väga rõõmustamist ei luba


Edit: Soovitan ka Peeter Võsanimelist otsingut kasutada!

pühapäev, mai 27, 2007

Ülimõttetust laupäevast

Kui kella kaheksaks õhtul oli ikka veel üliuimane ja kergelt paha olla, otsustasin midagi ette võtta. Muidugi ega ilm ka ei mõjutanud positiivselt minu olekut. Terve päev oli sombune ja sadas.
Vaatasin õhtused uudised ära ja mõtlesin õues rattaga väikse tiiru teha.
Muidugi siis kui õue jõudsin, hakkas täiega sadama. Kuna ma päris läbimärjaks ka saada ei tahtnud, siis ei hakanud rattaga jamama. Mõtlesin hoopis parki vantsidele külla minna.
Mõnus oli. Vihma sadas ladinal tehes juuksed ja näo mõnusalt märjaks, park oli tühi ja kõik lõhnas.. vihma ja lillede ja muru järele.
Kahjuks oli kell nii palju, et loomad olid peitu pandud ja niisiis piirdusin kitsede vaatamisega.

Lubasin küll eile Jessiele, et täna jälle välja, aga tõene au andes ei viitsinud kuhugi suitsu sisse minna.
Mul ongi tunne, et mul on rohkem suitsupohmell, mitte alkoholi oma. Kuigi.. eile ikka sai joodud ka:D

Niisiis passisin terve õhtu kodus ja vaatasin filme ning telekat. Selles mõttes on ikka üksi nõme elada küll, et ma ei saa oma suhtlemisvajadust alati normaalselt rahuldatud.
Kuna kool on läbi, siis otseselt midagi tegema ka ei pea ja nii ma siis igavlengi ja löön aega surnuks. Peab mingi hea raamatu endale soetama.
Aga nüüd, kell on juba pool neli, niiet aeg tuttu minna, kui tahan järgmiseks nädalaks normaalset unereziimi saavutada.

laupäev, mai 26, 2007

Eilsest peost ehk rock'n'roll lives on

Juba teisipäeval kutsus Smocking Dog'i baarman Jean-Nicolas mind reedesele rock'n'rolli peole. Pärast seda aga valitses vaikus, ja keegi ei teadnud teemapeost midagi. Leppisime Jessiega kokku, et välja peab niikuinii minema, kas või sessi lõppu tähistama. Pidime kell kümme kokku saama. Kell üheksa helistas Jessie ja ütles, et on ikka stiilikas.
Well, midagi erilist mul just selga polnud panna: uus puhvisvarrukatega pluus, vana hea must seelik, roosad lillelised papud ja kaks tupeeritud patsi. Välja tuli aga päris lahe. Teel baari oli mul korduvalt raskusi, et mehi eemale peletada:P

Hoolimata asjaolust, et see oli hoopis rock'n'rolli muusika pidu ja mitte stiilikas, oli lõbus. Tegelikult oli see vist tõenäoliselt Lyoni kõige lahedam õhtu/öö peo mõttes.
Dogis ei olnud väga palju rahvast ja oli mõnusalt ruumi tantsida.
Ühel hetkel astusid uksest sisse mu neli grupivenda, seal hulgas ka Romain, tõeline kompu:P Kuna ta oli just oma saksa girlfriendist lahku läinud, ei olnud tal väga isu ringi karata ja naisi sebida nagu teised tüübid. Tegelt, pean tunnistama, et ilgelt naljakas on vaadata, kuidas noored kutid (18-19) arglikult oma käe tibi rinnale tantsides libistavad:P

Niisiis, hulkusin pidevalt kahe seltskonna vahel. Jõime Romaniga Saaremaa viinaga kangestatud kokse ja lõpuks isegi tantsisime. Kuna ta lahkus täna Lyonist jäädavalt ja pidi korteri ära koristama, siis mingil hetkel ta lahkus. Ka Jessie ja co (ehk siis Claire ja veel keegi) kutsusid mind edasi Caverne'i. Krista oli way liiga purjus, et edasi liikuda:D Ausalt öeldes oli veidi häbi ka. Eriti siis kui Krista mu grupivendadele oma aluspükse näitas ja nood ütlesid selle peale mulle, et õnneks kõik eestlased ka vist päris sellised pole:P

Caverne's sai ka tantsida, aga raha ja Saaremaa pläskus olid selleks korraks otsas. Niisiis rüüpasin Marco (quizi partner ja ajakirjanik ja portugaallane) kõrvalt õlut ja tantsisin. Palju. Mingil hetkel tuli Jessie ja rääkis, et nad lähevad edasi Marquise'le, mis on tuntud kui techno ja träänsu ööklubina. No way.
Plaanisin juba koju hakata tulema, sest ka Marco lasi jalga, kuigi tahtmist polnud, sest magasin kogu päeva sõna otses mõttes maha (ärkasin õhtul pärast seitset). Ja just siis WC järjekorras kohtasin ma üht itaallast. Normaalset itaallast, kes on muusik. Ka tema, koos oma bändilauljaga tahtsid edasi kuhugi minna ja viisid mu kuhugi Terreaux lähedale jazzibaari. Enne seda põikasin veel läbi (kell oli umbes 3) Dogist et veenduda, et kõik on just nagu peab. Jah, Krista aeles endiselt Sybi embuses.
Aga nüüd jazzi kohast. See oli lahe! Selgus, et baar on ühtlasi ka omaniku kodu ja pidu saab läbi siis, kui omanik tahab magama minna:P Õnneks ta too õhtu (hommik?) enne kella viit ei tahtnud:D Selle asemel mängis ta aegajalt tiibklaveril head muusikat ja veini muudkui voolas ojadena.. kohati ka sõna otseses mõttes:P
Jutu käigus itaallase ja ta sõbraga (prantslane)tabas mind järjest üllatusi. Näiteks selgus, et prantslane on suur Arvo Pärdi ja Urmas Sisaski fänn. Mul vajus suhtkoht suu lahti. Mõelda, kuskil Prantsusmaal on keegi, kes teab Pärti (ok, seda on enne ka juhtunud) ja mis veel " hullem", ka Sisaskit. Kuna olen mõlema mehe loomingut ikka väga palju Ellerheinaga laulnud ja ka mõlemaga isiklikult kohtunud, jätkus juttu veel kauemaks. Samuti selgus, et ta on soome-eesti melanhoolsest muusikast tõsiselt lummatud.
Õhtu tipnes igatahes sellega, et nüüd nad hakkavad loodetavasti kuulama ka Veljo Tormist ja lubasid ka Viljandi folgile tulla. Küsisid isegi mu numbrit, et selle kohta rohkem infot saada. Eks näis, kas pärast ööd see ka neid veel huvitab ja kas ikka numbrit otstarbekalt küsitakse:D
Igatahes pandi baar kinni ja prantslane läks oma teed pärast viisakat küsimust õhtu koos lõpetada, millele ta ka viisaka, kuid resoluutse "EI" sai.
Meie Fabio'ga jalutasime linnulaulu saatel päeva valgenedes üle sildade jalgratast otsides. Fakt on, et hommikul kella poole kuue ajal ei leia Hotel de Ville'i ega ööklubide lähedusest ühtegi töötavat ratast. Lõpuks saatis ta mind Fochi metroopeatuseni ja läks edasi koju (elas vist kuskil Saxe'i juures) ja mina sõitsin esimest korda hommikuse metrooga õhtuselt peolt koju. Kui dushi alt tulin ja magama hakkasin minema, siis vaatasin kella. Kell oli pool seitse ja päike siras taevas:D


Ja praegu, kell 3, on ikka tõsiselt sitt olla. Käia väga ei saa, sest olen suutnud oma kintsud nii ära hõõruda, et isegi pükstega on valus:D Lisaks veel nohu. Samuti avastasin õhtuseid riideid rõdule suitsuhaisust vabanema viies, et seelikul on ülimalt imelikud plekid.
Ja loomulikult.. sitt on olla:D Aga ikkagi, õhtu oli lahe:D

PS: Kahjuks fotosüüdistusi pole, kui ma just seda inglast ei kohta, kes oma moblaga must ennastunustavalt pilte klõpsis:D

reede, mai 25, 2007

Ja ongi läbi

Lõpuks sain magada umbes tunni, äärmisel juhul poolteist. Mis teha, kui unetsükkel nii paigast ära on, et enne kuut sõba silmale ei saa.
Rahvusvaheliste suhete eksam oli... vastik!
Kurat, ma õppisin selleks põhimõtteliselt terve öö ja selle asemel, et meile mingeid laiu teemasid anda, kus saab ise oma erinevaid tarkuseid näidata, anti kaks vastikut teemat: Kollektiivse rahu arenemine alates 1945. aastast ja Suezi kriisi panused ja tagajärjed. Aega oli 1,5 tundi.

Esimesest teemast ei jaganud ma suht halligi. Jahusin multilateraalsetest suhetest ja ÜRO-st:D
Teise teemaga olin õnneks veidi rohkem kursis.

Kokku kirjutasin kolm lehte ja aega kulus umbes tund. No lihtsalt ei osanud rohkem. Vaatasin kuidas Dominic kõrval lõpetas viiendat lehte, kui saalist lahkusin.
Samas, äkki mu asjalik 3 lehte on ikkagi rohkem väärt kui mitu-mitu lehte lahmimist (mitte et ma teaks, et ta lahmis).

Eks näis. Tulemused tulevad kunagi 15. juuni paiku. Loodetavasti saan ikka oma punktid kokku ja järeleksamisessioonile ei pea tulema, sest olen selleks ajaks Brüsselis.

Niiet selleks akadeemiliseks aastaks on kooliga loodetavasti ühel pool.

Ja nüüd.. ei lähe ma mitte magama, kuigi uni tapab, vaid hakkan koristama:S
Jah, täna tuleb tädi, kes korteri suveks üürib ja annab mulle esimese papi:)

Homsest eksamist

Tegelikult ikka ei ole väga mõistlik kõiki asju kahe viimase õhtu/öö peale jätta.
Kell on hetkel 03.35 ja minu eksam hakkab algab 8 hommikul:D

Loodame parimat:P

neljapäev, mai 24, 2007

Kiisudest

Tegelikult olen ma pisteliselt terve aasta Loomade hoiupaigal silma peal hoidnud. Kassi olen ammu igatsenud, aga kahjuks minu pidealt liikuv elustiil ei luba siin kiisut soetada. Küll aga on meil palju ruumi kodus ja Kloogal ja ka emme on pigem kassisõber.
Tänane tunnine telefonivestlus viis meid nii kaugele, et vaatasime koos nö "pakkumisi" ja leppisime kokku, et kui juulis koju tulen, lähme loomade varjupaika ja toome endale ühe toreda kiisu koju:)

teisipäev, mai 22, 2007

Vana-kreeka ajalooeksam

Tehtud!

Teema oli iseenesest hea ja oma arvates kirjutasin p2ris asjalikku juttu, aga töökeskkond jättis vägagi soovida.

Esiteks toimus eksam suures akendeta amfiteatris, mis ehitatud sellisest materjalist, et kui 6ues on soe ( ja täna on lausa r6vedalt palav), siis selles saalis pole absoluutselt 6hku. Ja sina pead seal kolm tundi higistama..
Teiseks on sellel saalil v2ga raske uks, mis ilge pauguga kinni lendab. Uks on nii raske, et ükski tool seda lahti ei hoia. M6elge, mis tunne on eksamit teha kui sellest 300 pealisest massist, kes seal saalis on, pea iga minut keegi välja läheb. V6in omast kogemusest öelda, et päris raske oli keskenduda.
Neljas probleem olid minu läheduses olevad inimesed. Tervelt kaks neist, k6rval ja taga, otsustasid palava ilma puhul oma jalan6ud ära v6tta. V6ite ise ette kujutada, mis hais levis.

Hoolimata k6ikidest segavatest teguritest jäin ma siiski tulemusega üsna rahule. Loodetavasti jagab sama arvamust ka 6ppej6ud.

Ja nüüd lähen viin raamatud raamatukokku, s6idan koju, söön preemiaks kebabi ja lähen Jessiega Quizi 6htule.

Voh!

esmaspäev, mai 21, 2007

Mine metsa!

Käisin rattaga sõitmas. Selles mõttes elan ikkagi heas kohas, et isegi jala minnes pole väga kaugele vaja ukerdada, et tunda end peaaegu nagu metsas.
Linnud laulavad, teeäärsed on täis karikakraid, moone ja iiriseid (jah, neid, mis meil peenral kasvavad. Siin kasvavad nad kraavis) ja vesi vuliseb. Värselt niidetud muru lõhn on samuti super. Ja kuigi kaugelt kostab automüra, on siiski kõik nagu päris.

Järgmine kord võtan fotoka kaasa. Siit saab ikka päris palju maalilisi pilte.

Tegin tiiru ära, käisin pargis korra lõvisid, kaelkirjakuid ja vante vaatamas ja maandusin jälle nelja seina vahele. Ning nüüd kogun jõudu, et homseks antiikajalooeksamiks õppima hakata (Appi, kell on juba 8!)

laupäev, mai 19, 2007

Brüssel!

Eile oli hea päev ka. Nimelt leidsin endale elamise, mis asub 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel Euroopa institutsioonidest ja kus mul oma toas on internet.
Esimesest juunist saab mu toakaaslaseks 30-aastane Jean-Marc, kes tundub eriti lahe, veidi hipilik, tüüp olevat. Uues, kuuks ajaks minu koduks saavas korteris on peale neti nö luksusasjana ka veel pesumasin ja kiisu. Sellise asjade seisuga olen ma küll väga rahul.
Samuti ostsin rongipileti ära. 85€, päris krõbe hind. Teekond ise Lyonist Brüsselisse võtab otserongiga aega 3 tundi ja 40 minutit.

Loodetavasti on mu praktika tore ja inimesed, keda ma kohtan, on lahedad ja et Eesti kogukond Brüsselis ka jaanipäeva vääriliselt tähistab.

Vive la Belgique!

Kohalikest slaavadest

Koolist kodu poole sõites kohtasin viite tõsist ida-eurooplast selle sõna kõige halvemas mõttes. Või noh, tegelikult oli lihtsalt koomiline, sest et nende poolakate või bulgaarlaste vms ma end ei samasta.
Üks tüüp oli korraliku triiksärgi ja viikaritega. Ilusad kingad olid jalas.. nagu ka valged sinise triibuga sportsokid:D
Teine tüüp oli tüüpiline slaavi pensionieelses eas papi. Suurte vuntside ja kõhuga, mida kaunistas kõhukott, millel kiri "100% wilde":P
Kolmas oli lihtsalt tross. Punase maika ja koledate tätoveeringutega. Ülejäänud kaks kandsid kulunud dresse.

Tegelikult ei olegi selles kõiges midagi erilist, aga nad karjusid üle trammi ja haisesid ning panid sellega tõenäoliselt ka kogu ülejäänud reisijad ebameeldivasse olukorda.

Mõtlesin, et huvitav, kas mind, kuigi ma trammis ei karju ja loodetavasti ka ei haise, vaadatakse vahel samasuguse pilguga ( à la, näe ida-eurooplane) kui ma näiteks kasvõi täna, paar tundi maganuna ja ilma mingi meigita ning tavalises pusas ja katkistes papudes ringi liigun. Loodetavasti siiski mitte.

Ajalooeksamist

Politoloogia, informaatika, inka ja keskajalugu on nüüdseks tehtud. Inka oli enam-vähem ja ehk saan punktid kokku ka informaatikas:D

Täna hommikul kell 9 algas ajaloo eksam. Õppida ma selleks suurt ei viitsinud, kuigi sundisin end siiski konspektid läbi lugema. Lõppkokkuvõttes õppisin kella 4-ni hommikul, et siis jälle 3 tunni pärast tõusta. Ei olnudki väga raske, sest unetsükkel on juba mitu päeva täiesti pea peal ja ma magan nii öösel kui päeval oma 3-4 tundi.
Tramm, mis ma usun, on laupäeva hommikuti suhteliselt tühi, oli paksult eksamiks tuupivaid tudengeid täis. Õnneks sain istuda ja lõin ka oma raamatukese lahti, et veidi veel termineid üle vaadata. Ette võttes võin öelda, et suurt kasu sellest küll ei olnud.
Koolis sallis istudes pidime pool tundi niisama ootama, sest kõigile ei jätkunud tekste:D Tegelikult oli see ikka väga ebaaus, sest et enamus sai tänu sellele pool tundi rohkem aega kirjutamiseks. Mina olin loomulikult nende hulgas, kes viimastena tekstid kätte sai.
Nagu ka kohe selgus, polnud sellest jutukesest mingit abi, sest teema, Cistercien'ide mingid püha asjad, olid mulle sama kauged kui tuumafüüsika.
Niisiis polnud valikut, pidi kirjandi võtma. Teema oli: vaimulikud ja mitte vaimulikud 9-12 sajandil läänemaailmas.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ma lahmisin 7 lehte, sest et kui ma mingeid asju teadsingi, siis nende toimumise ajast ei olnud mul aimugi. Kirjutasin uina-muinat ja esitasin faktide pähe oma oletusi, samuti mõtlesin välja uusi definitsioone. Äkki läheb mõni täppi ka:D
Tõenäoliselt läks see eksam suht aia taha, aga loodetavasti punkte selle ainega ei kaota ja üle 6 tuleb ära.

Üldiselt on siiani kõikidel eksamitel midagi viga olnud. No ei ole head teemad. Kas või tänane ajaloo eksam. Kaks erinevat asja ja teema on ikka põhimõtteliselt sama : religioon.
Tavaliselt on ikka nii, et üks sujet on ühest valdkonnast ja teine teisest. Ju siis õppejõule on usk südamelähedane:D

neljapäev, mai 17, 2007

Täna ei ole hea päev

Ei tea, kas asi on jätkuvas hallis vihmasajus või kahe nädala täitumises sinu lahkumisest, aga täna on kohe selline tunne, et ca va pas.
Ka playlist ei aita asjale kaasa, vaid valib mulle järjest lugusid nagu: Patrick Bruel - Je te le dis quand meme, Sõpruse Puiestee - Kaotaja, Blacky - Kanna mind veel kord kätel, Jäääär - Kõik on võimalik...
Pärast Biitlite Yesterday'd panin winampi kinni.

PS: Kui ma eksamitel läbi kukun, kuna mu psüholoogiline hetkeseisund ei ole õppimiseks mõeldud, siis on see sinu süü!

Peaks äkki minema Jessielt antidepressante küsima. Orgasmide kadumisest kõrvalmõjuna (Jessie väitel, ei tea, kas see vastab tõele) on mul hetkel sügavalt pohhui.

kolmapäev, mai 16, 2007

Quizist

Täna oli Dogis quiz night ja ma pean tunnistama, et tõsiselt lõbus oli. Küsimused olid kuidagi lihtsamad kui tavaliselt ja meil õnnestus (ilma petmata, kusjuures) 18,5 punkti Jessie'ga saada. Paraku võitjad said kokku 22 punkti ja me jagasime kolmandat ja neljandat kohta. Õnneks oli võitjatiim aga meie tuttav ja kuigi õhtu Jackpot oli vaid 56€, sain ka mina osakese sellest ühe joogi näol endale;)
Dogis rääkisin portugaallasest Marcoga, kes tundus igati tore tüüp olevat. Ajas väga mõistlikku juttu.
Õhtu viis meid edasi aga kuhugi Austraalia pubisse, mille nime ma hetkel meenutada ei suuda. Paraku hakkas mul pea lõhkuma (tõenäoliselt magamatusest, sest pooled ööd on kulgenud õppimise tähe all) ja ma kimasin rattaga koju.

Äge teisipäeva õhtu oli.

PS: Bob, mul on sulle kink;)

teisipäev, mai 15, 2007

Tulevane ajaloolane... NOT!

Aga hoolimata sellest sain just mina grupi k6ige parema esitluse hinde. Wheee!
Minu 6nneks loeb laup2evane eksam sama palju kui see 14 v22riv esitlus. Mis t2hendab, et ma v6in ka vabalt 6 punkti saada:)

6petaja kysis, kas j2tkan ajalooga. Ma ytlesin, et ma pole veel otsustanud... NOT!

Tegelikult tean esimesest n2dalast peale, et politoloogia on iga kell etem ja nii tubli tots ma ka ei viitsi olla, et kaht k6rgharidust korraga omandada.

Aga nyyd peab exeli ja power pointi t2naseks informaatika eksamiks yle vaatama..

esmaspäev, mai 14, 2007

Meieni on jõudnud mussoonvihmad

...ja varsti on juba 24 h järjest ladistanud. Kui ei teaks, et kevad on, siis ütleks, et sajab vist sügisesse. Vihm teeb külmaks. Igatsesin kinnaste järele täna. Temperatuur kukkus oma kümme pügalat. Kummikud kuluksid ka ära. Isegi nahktossud ei ole mõeldud pisikeses jões kõndimiseks. Brotteaux metroojaam jälle uputas (nagu ka sügisel).
Eile õhtul üritasin tänaseks eksamiks õppida. Tunnistan. Ei tulnud väga välja.
Hommikul käisin viimases ajalooloengus enne eksamit. Ausalt öeldes tulevad hirmujudinad peale ajalooeksamite peale mõeldes..

Täna oli Prantsuse poliitika eksam: 1870-1962. Tegelikult tean ma sellest perioodist suhteliselt palju nii faktiliselt kui üldiselt. Kahjuks ainti eksamil aga kahe teksti vahel valida, millele pidi kommentaari kirjutama: Léon Blum ja CDG.
Valisin viimase. Hädaga sain ajaga hakkama, kuigi üle lugeda ei jõudnud.
Nõme on see, et sellel eksamil polnud absoluutselt neid asju vaja, mida ma õppinud olin. Mõni asi õnnestus vahele pikkida, aga enamust fakte, mida ma teadsin, olid tekstis ära toodud.. Eks näis, kunagi 15 juuni saab kõik tulemused teada.
Veel oli nõme eksami aeg: 6-8-ni õhtul.

Homme on informaatika eksam, reedel inka, laupäev keskaja ajalugu, teisipäeval vana-Kreeka ajalugu ja järgmisel reedel rahvusvahelised suhted.

Need kaks nädalat vist mööduvad õppimise tähe all:P


Teate kui hea on tulla vihmasest pimedast õuest olles läbimärg ja minna kuuma vanni...

Ja nüüd õhtu boonus: on esmaspäev, järelikult on mul Desperate Housewives'de uus osa olemas;)

pühapäev, mai 13, 2007

Balkan otsib sõjakurjategijat!

Vaatasin kohustusest või vanast harjumusest Eurovisiooni, õnneks küll Juure ja Kivirähki (Kivirähu?) abiga. Muidu poleks küll viitsinud. Isegi hääletasin. 2 korda: Rootsi ja Ungari poolt. Rootsi laul oli hea, hoolimata lihtsalt kohutava välimusega esitajast. Ungaril oli kõik hea. Aga nagu selgub, Eurovisioonil ei loe ei muusika ega välimus. Kuidas muidu seletada seda, et kole (kui öö!) maskuliinne potensiaalne lesbi selle asja kinni pani? Saan aru, et Balkani riike on siginenud nagu seeni pärast vihma, aga no kurat, ta sai hääli ka kõikidelt nö normaalsetelt maadelt. Igatahes Harry Potter tungib massidesse.

Järgmine aasta näeme juba kohalikku Balkani realty show'd Balkan otsib superstaari.
Juurel ja Kivirähkil on õigus - kui Eesti tahab edasi saada, tuleks laulu sisse tuua Milosevics. "Jah, oli küll sõjakurjategija, aga oli ka palju head!"

Edit: Issand, kas te nägite, mis sellel Potteril jalas olid? Valged tennised! Täiesti uskumatu. Muidu viisakas pintsak ja viikarid ja siis valged tennised. Appppi!

reede, mai 11, 2007

Kokkamisest

Kuna olen nüüd üksi ja on meeletult suur vahe kas ühele või kahele inimesele süüa teha, olen veidi uusi asju katsetanud.
Ometigi oli mul porrut ja tuunikala ja isegi hapukoort ning otsustasin vana head pirukat teha. Viimane kord kukkus mul see lihtsalt ju nii hästi välja.
Selleks on vaja ka 50 g võid, mida mul, tõsi, polnud. Ma ei lasknud aga sellest end heidutada ja mõtlesin oma väikese peaga et kui või ära sulatada, siis on ta ju niikuinii sisuliselt nagu õli, niiet ei tohiks midagi juhtuda kui ma ka otse õli panen. Aga juhtus. Esiteks ei seisnud asi koos ja kõik pudenes laiali. Teiseks, põhjal oli lihtsalt kohutav maitse.. Niisiis sõingi põhjata pirukat:D

Kuna mina olen suur kalasõber, aga Urmo just mitte väga, siis nüüd lõpuks ometi saan ma kala süüa. Ja ikka normaalset, mitte mingit paneeritud kalapulka:D
Üleeile Carrefouris jäi silma sümpaatse välimusega kalake, kelle nimi küll mulle prantsuse keeles midagi ei öelnud. Kuna tegu oli tavalisest odavama hinnaga, otsustasin võtta. Kodus oli minu rõõm suur, sest tegu oli meriforelliga;) Niisiis täna sõin õhtuks kala sidruni-majoneesikastmes ja lillkapsast. Ülimalt hea oli.
Ahjaa, eile sõin sushit ka veel;)

neljapäev, mai 10, 2007

Potensiaalsetest üürnikest

Otsustasin suveks korteri välja üürida. Ise ma niikuinii juunist alates siin ei ole ja milleks siis lihtsalt maksta. Paraku olin veidi naivitar ja alahindasin turgu. Panin kuulutuse tõsiselt odava hinnaga - 500 € kuus kõik kommud ja isegi internet sees. Torm on tegelikult päris meeletu.
Iga päev saan vähemalt 7-10 kõnet ja kuigi pooled on enamasti kuulutusest valesti aru saanud, siis on ka juba hetkeks vähemalt 5 inimest seda vaatamas käinud.
Nõme on ainult see, et kõik käivad erineval ajal ja mul peab konstantselt tuba korras olema:S Üleeile käis üks tüdruk, täna käis paarike, homme tuleb üks poiss, reedel üks tüdruk, laup üks kutt lausa Pariisist. Ja mina muudkui passigu.
Täna üks eit ei tulnudki. Ma olin ikka päris vihane, sest oleks tahtnud rattaga sõitma minna:S
Loodetavasti varsti keegi ütleb, et ta on selle üürimisest huvitatud ka. Hetkel selle kohane tagasiside puudub..

Teine nõme asi on see, et inimesed ei vali helistamiseks kellaaega. Täna üks tüüp helistas 8.30. Kõne lõppedes otsustasin edasi magada, sest pidin alles kell 10 ärkama. Järgmine kõne tuli viis minutit enne üheksat. Siis ma loobusin. Aga, et ma päris õppimisvõimetu ka pole, siis panen täna ööseks telefoni hääletu peale;)

Edit: Aga tegelikult on mul endal ka elamispinna probleem. Vaja oleks juuni kuuks Brüsselisse tuba. Palun, palun, palun rääkige oma sõprade ja tuttavatega ja äkki keegi on nõus mulle ühe nurga üürima.

I'm your Venus

Täna nägin ma trammis umbes 4-5 aastast pisikest tüdrukut. Oli selline tõmmum. Kas mustlane või araablane. Tähelepanu pälvisid aga hoopis tema sääred. Nimelt nägid nood välja just sellised nagu mul, kui ma kuu aega jalgu pole raseerinud (jah, seda on juhtunud) :D Lisaks veel muidugi ka monokulm.
Samas, vaadakem asja positiivsest küljest: äkki saab just temast kunagi tsirkuses töötav habemega naine

esmaspäev, mai 07, 2007

Rattasõit Lyoni moodi

Lyoni linnal on lihtsalt suurepärane rattasüsteem. On olemas hunnik linnarattaid ja nende parklaid, kust saab rattaid 24 h olematu raha eest laenutada. Tõsi, rattad on küll veidi kohmakad, et nendega hiigelpikki maid maha sõita, kuid linnas liiklemiseks on nad ideaalsed: tuled, korv ees, kell ja kolm käiku.
Kuna mul oma ratas siin puudub, aga veidi liigutada ikka tahaks, siis vahel saab nende ratastega ka veidi pikemaid retki ette võetud. Tõsi küll, mina pole küll nendega üle 15 km järjest maha vändanud.
Ka täna otsustasin õhtul väikese tiiru teha. Lähim parkla kodust asub umbes 150 m kaugusel, kuhu ka rõõmsalt suundusin. Milline õnn, just üks ratas oligi veel alles. Paraku selgus peatselt, et pedaalid ei tööta just päris nii nagu peaks. Teise parklasse oli ainult 200 m, niisiis veeresin sinna. Seal oli lausa hunnik rattaid. Paraku oli KÕIGIL midagi viga. Ühel polnud ketti, ühel polnud pedaali, ühel puudusid käepidemed, teisel sadul, kolmandal ei püsind sadul paigal, neljandal oli kumm tühi jne jne. Lõpuks ei saanudki ma sealt ühtegi ratast.
Mis siis ikka. Olin juba kergelt vihane, sest aega oli juba vähemalt 15 minutit selle kammajaa peale kulunud. Vantsisin siis läbi pargi järgmisesse parklasse.
Oh seda õnne, mingi tädi oma kahe lapsega tahtis ka rattaid laenutada. Paraku tegid nad seda esimest korda ja neil ei olnud selleks spetsiaalseid kaarte.
Automaadist saab nädalapikkuse kaardi osta 1,50€ eest, kuid protsess ise võtab hea 3 minutit aega. Niisiis ostiski ta 3 lühiajalist kaarti, vahetas paar korda rattaid jne jne. Kokkuvõttes seisin järjekorras tubli 10 minutit enne kui oma ratta kätte sain. Olgu öeldud, et minul kulus ratta võtmiseks 30 sekundit.
Selleks hetkeks olin ma sobiva ratta leidmisega tegelenud juba üle poole tunni. Sõitmisele kulus ainult veidi rohkem:D

Loo moraal on see, et idee on hea, aga paraku on tihti rattad lõhutud. Kui lühikest maad linna sees sõita, ei ole ju hullu, kui pedaal veidi viltu käib või kumm on tühi. Kui aga pikka maad (täna tegin 12 km ringi) tahta vändata, siis võib sobiva ratta leidmisega hulganisti aega minna.

53% de racistes? Ouais, rien de nouveau, c'est ça la France..

Selline msni nimi oli mu grupikaaslasel (sellel kellega ma enamasti koos grupitöid teen) kui valimiste võitja välja kuulutati. Ei pea vist mainimagi kui idealistid siinsed noored on. Eriti minu ülikoolis, mis on tuntud kui vasakpoolse maailmavaatega õppeasutus. Ehe näide sellest oli see neljapäev, kus tegime teise vooru "simuation du vote'i" prantsuse poliitika ajaloo tunnis. Sego sai 142 häält ja Sarko 26 (minu oma nende seas), 12 sedelit jäid tühjaks. Vot, selline represantatiivne kool on mul:D

Õnneks võitis siiski UMP kandidaat Nicolas Sarkozy sotsialistide peademagoogi Ségolène Royal'i. Prantsuse infoallikad ei tohi seaduse järgi enne kella kaheksat mingisuguseid andmeid peale "abstentioni" (ei oska seda eesti keeles öelda) anda. See kord olin kaval ja uurisin Sveitsi lehtedelt. Juba kell seitse näitasid need Sarkozy päris ülekaalukat võitu. Ainult ühe protsendiga pandigi mööda - lõpptulemus 53,28 % - 46,72% Sarko kasuks.

Ausalt öeldes on mul hea meel. Mitte et Sarkozy mu lemmik oleks (mina oleksin hääletanud esimeses voorus hoopis sentristi François Bayrou poolt), sest parempoolse presidendiga on see oht, et minu kui õpilase igasugueid toetuseid vähendatakse. Samas, ma ei usu, et Nico julgeks üliõpilaste kallale minna. Küllap on tal veel liigagi hästi meeles eelmine kevad ja CPE skandaalid, mis tema valitsus põhjustas. Jah, õpilased on Prantsusmaal alati masse liigutanud. Nagu 68. aastal, kui de Gaulle pidi põhimõtteliselt õpilasliikumiste pärast presidendi ameti maha panema.

Sego kohta nii palju, et ta on ilus naine. Nelja lapse ema ja väga väga aukartust äratava haridusega. Kahjuks on proua põhiargument, et ta on ema ja naine. Üleüldse armastab tädi demagoogitseda, närvi minna ja siis näiteks otsesaates vastaskandidaadi peale karjuda. No mis president see selline küll oleks. Ühtegi tõsiselt võetavat argumenti tal ka näiteks majanduse vallas ei ole. Tema põhimõte on vana hea "võtame rikastelt ära ja jagame kõigile võrdselt".

Loodetavasti viib Sarko oma lubadused teoks ja Prantsusmaast saab ka üks kord normaalselt funktsioneeriv riik. Ainult ärge mu korteriraha ära võtke!:P

Ahjaa, veel üks naljakas asi, mida ma siinset presidendikampaaniat jälgides olen märganud: siinsed poliitikud toovad täpselt samamoodi eeskujudeks põhjamaid, eriti Soomet ja Rootsit ja"nutavad" kui palju nende riik nendest heaoluühiskonnariikidestt maas on.
Naljakas on seda kuulata, sest tuleb meelde eesti poliitikute jutt ja pidev võrdlus põhjanaabritega. Tõenäoliselt võrdleb end Soomega kogu Euroopa:D

laupäev, mai 05, 2007

Väga hall laupäev

Juhuu, öösel sain hästi magada. Üks tubli 10 tundi tuli ära. Oleks ehk isegi rohkem võinud, aga telefonikõne emalt ajas üles. Ausalt öeldes ei olnud mingit tuju temaga rääkida.
Mõtlesin rattaga sõitma minna, aga taevas on nii hall ja tuulepuhangud päris tugevad ning vihma kätte ka ei taha jääda.
Õppima peab hakkama. Tuleb teha vana-kreeka ajaloos mingisugune kommentaar ja esmaspäeval see esitada. Kahjuks pole ma alustanudki. Raamatukogust ka neid raamatuid ei saanud, mida oleks tahtnud. Eriti närvi ajas see, et kõige olulisemal raamatul olid mind huvitanud lehed lihtsalt välja tõmmatud. Loomulikult avastasin selle alles trammis..

reede, mai 04, 2007

It's the end of an era

Ehk siis olen jälle üksi. Ja katki. See asi on nagu mandlilõikusegagi, et kui teadnuks, et pärast nii valus on, siis ei oleks seda asja üldse ette võtnudki.

Samas hakkab tõenäoliselt jälle blogimisajastu, sest kui kellegagi rääkida ei ole, siis saab vähemalt kirjutadagi. Kahju ainult, et ma seda enam eesti keeles teha ei oska (mitte, et ma teistes keeltes oskaksin)

Eile hommikul kooli minnes ajas mulle mingi neeger trammipeatuses külge ja ma pidin peaaegu nutma hakkama.. Ise ka ei tea, miks. Küll on aga piinlik kui pubis Quiz night'l pisarad silma tulevad kui Jessie kirjutab võistkonna nimeks "We miss Bob".

Ühesõnaga nutt ja hala. Süüa ei taha, aga siis tulevad kõhukrambid ja on vaja süüa ja siis läheb süda pahaks ja ei saa jälle pool ööd kõhuvalu tõttu magada. Viimasel kahel ööl olen ma kokku vist tubli 6 tundi maganud. Uni on, aga kui tuli kustutada ja voodisse minna, siis.. Ühesõnaga, parem on arvuti ees istudes nutta, kuidagi vähem üksikum tunne (ekraanilt vaatavad pidevalt vastu ju Paet, Ansip ja Savisaar - ikkagi tuttavad näod:D).

Ahjaa, üürin suveks korterit välja. Käis üks paarike täna. Väga toredad olid. Loodetavasti neile ka meeldis. Rohkem tube kyll ei viitsiks koristada.
Iga kord kui ma kuulen kedagi koridoris või võtmete kõlinat, käib seest läbi mingi lootus. Hetk hiljem jõuab kohale, et võtmed on kapi peal magamistoas ja keegi ei tule.