Kibuvitsateest

Eile rääkisin Hannaga sooja ahju ees kibuvitsa teed juues kella poole viieni hommikul juttu. Ma ei arva, et mul oleks väga palju sõpru, kes tõesti väärivad seda nimetust, aga tema on tõesti üks neist vähestest. Hoolimata kogu distantsist ja meie järjest lahku kasvavast elust, hoolimata kõigest.
Õhtul käisime Ellerheina jõulukontserdil. Niivõrd naljakas oli kõike seda kõrvalt kuulata. Tõdesime, et mõned lood on uskumatult pikad, aga ise lauldes oleme vist nii selle sees, et ajatajugi kaob:P
Hoolimata sellest, et kõik suured on sealt koorist jalga lasknud, oli päris asjalik üritus. Väike nostalgia moment.
Ja siis.. siis ma läksin jälle Hanna juurde Viimsisse, sest ma unustaisn oma telefoni sinna. Kokkuvõtvalt palju marsasid, kibuvitsateed, külma ja nalja :)

Hetkel on kell pool kaks öösel ja ma kuulan jõululaule. Tahaksin jõulutunnet, kuuselõhna, piparkooke ning olla ümbritsetud oma lähedastest. Seda viimast ei saa ma aga enne, kui Sa siia jõuad.. Tee siis ruttu!

Kontsakingadest ja koolist

Täna hommikul läksin vaatasin oma vana armsa koolimaja, klassikaaslased ja õpetajad üle. Prantsuse keele tundi mind kahjuks ei lastud, sest neil oli kontrolltöö, aga see-eest sain omal viisil kõige sellega hüvasti jätta.
Pärast kooli leidsin end traditsioonilisest after-school kohast ehk siis Compressorist. Pannkoogid suitsujuustu ja suitsupeekoniga ning tass hõõgveini linnalehte lugedes mõjusid kosutavalt ja õnneks varsti saabusid ka Keiu ja Annika mu seltskonda.
Kui me juba piisavalt lõbusas tujus tänu kangele joogile olime, otsustasime Annikaga juuksurisse sõita. Sinna Mustamäele, Nooruse salongi. Kanni autol puuduvad tahavaatepeeglid, ta oli joonud ja me sõitsime mööda teed, mis oli ainult trollidele lubatud. Ekstreemsust kui palju:P
Kann sai ruttu valmis, aga minu vene tibi jamas mu triipudega yle kahe tunni. Värv kyll päris see pole, aga mu tegeliku palet ta siiski varjab:P 117 krooni eest igati normaalne töö.

Aga kõige hullem on see, et mai suuda enam kontsadega käia. Ei, oskus pole kadunud, aga jalad pole enam harjunud. Kui ma täna nendel 10 tundi ringi tatsasin (ettevaatlikult muidugi, et mitte libedal teel kukkuda) ja lõpuks koju jõudsin, siis päkad lõid sõna otseses mõttes tuld välja. Homme panen madalad kingad!

PS: Kui keegi tahab mulle seda kurikuulsat 15 kroonise siidriga Riffi näidata homme, siis ei mul mitte kõige vähematki selle vastu! ;)

Kodust

Kaua oodatud pühapäev jõudis siiski viimaks kätte ja ma olen nüüd mõneks ajaks kodus.
Lennukis oli naljakas vaadata, kuidas rohelised maalapid sujuvalt pruuniks, siis halliks ja lõpuks valgeks muutusid. Stockholmi lennuväljal oli paks lumi maas ja ma juba lootsin ka Eestis taolist vaatepilti kohata, aga võta näpust. Pealinn on kahjuks endiselt lumevaba.
Terve tee olin asjalik ja lugesin kohustuslikku kirjandust, aga Rootsist koju sõites sattusin istuma ühe Võru kuti kõrvale, kes Norrast töölt tuli ning samuti ammu kodumaad näinud polnud ning juttu jätkus kauemaks. Ma tundsin väga hästi ennast tema madala intellekti ja saavutusvajaduse kõrval:P
Lennujaamas olid isa, Henri ja kõigekallim vastas. Ema oli koju jäänud, et kadunud lapsele süüa teha;) Pikk-poiss maitses suurepäraselt ja kaisus oli nii meeletult hea olla, mis sest, et magamisest just kuigi palju välja ei tulnud.
Täna möödus samuti terve päev voodis. Vähene magamine ja haigus nõuavad oma:s
Homme aga.. homme lähen ma üle kahe aasta oma Eesti kooli. Suhteliselt viimane võimalus kogu selle krempli ja õpetajatega hüvasti jätta. Seda võimalust ma kasutamata ei jäta!

J6ulud Montpellieris

Yhes6naga terve filosoofia tunni immiteerisime 6petajaid ja teisi 6pilasi, s6ime kypsiseid ja naersime sydamest.
Margaux ja Denia andsid mulle oma viina- ja suitsusoovid ka edasi, niiet ma olen valmis tulema:D
Mu kohvris on seitse pudelit , millele lisandus just veel yks, sest Patrick kinkis mulle ja mu vanematele pudeli veini:P
Ja nyyd jooksen ma Loukat hoidma.
Homme hommikul kell kaheksa Pariisi poole ja pyhap l6unal algab minu kolgata tee Eeestsse. Hurraa!
Nojah, mis siis veel, varsti n2eb ehk siis m6ndasid;)

Kommertspyhadest

Nih, j6ulukingid on nyyd koos. Enam-v2hem. Eelarve vist kyll yletas end kahekordselt, aga samas, kinke on ka ikka vaja. R22gitagu mis tahes, et kink pole oluline, on ikka kyll! Loomulikult v6iks asju ka ise meisterdada ja sellised kingid on kahtlemata tunduvalt k6rgema v22rtusega, aga seekord l2ksin lihtsama vastupanu teed.
Nyyd on vaja veel supermarketis k2ia, juustud, pardimaksapasteedid, konjakid ja shampused kokku osta ja kohvreid pakkima hakata;)

Aaah, ma tuuleeen!

Hea uudis on see, et homme on viimane kontrollt88 ja siis ongi peaaegu j6oulud.
K2isin t2na j6uluturul kolamas. P2ike paistis, muusika m2ngis, kuusel6hna oli 6hus ja hirmkallid asjad minu ymber:P L6puks ostsin 100 grammi mingeid special Montpellieri komme. 100 grammi maksis viis eurot. No comments! :P
Tegelt on kingitustega igavene stress. Mda t2htsam inimene on, seda raskem on talle midagi kinkida..

Muidu aga, alates pyhap2eva 6htust, leidke mind l2hedalt! ;)

Haigekassast

L2ksin t2na p2rast kooli kohalikku haigekassasse, et haigekassa kaardi jaoks vajalike paberite nimistu yles korjata. No mida k6ike mul selle jaoks vaja ei l2he.. terve passi (st iga lehekylje) koopia ja notariaalselt t6lgitud synnitunnistus on ainult yks osa sellest:S Ma tunnen 6hus j2lle seda vastikut byrokraatia h6ngu..
Tagasi tulles sai aga nalja. Ma eksisin linnas totaalselt 2ra:P Pea poolteist tundi keerutasin m88da araablaste linnaosi ja kuigi ei olnud pime, oli ometigi k6he olla.
Tegelikult peaks millalgi sinna tagasi suunduma, sest poed tundusid huvitavad ja kebab oli tunduvalt odavam ja parim, mis ma senini s88nud olen;)
Loodetavasti ei saanud ma kogu selle tripi juures eriti kylma ja 6nnestub kuni Eestini terve pysida.

PS: Mul ei ole enam palavikku! :)

Koormast

Mul on tunne, et hakkan tasapisi otsi andma. See haige olemine ja k6ik muud kohustused sinna otsa muudavad mu pisikese elu v2ga piinarikkaks ja keeruliseks.
Meeletu k8ha, kurguvalu ja palavik ei ole hea kooslus. Eriti siis, kui sellises seisundis peab hommikul kehalise kasvatusse minema.. Aga mis teha, sest j2rgmine laup2ev tundide ajal kihutan ma juba Pariisi poole, j2relikult tuleb minna.

..Tegelikult on mul neist oma neegrite tassimisest pehmelt 8eldes juba siiber..

Eba6iglusest

Kogu maailm on minu vastu! Tegelt ka.
Mu meeletu k8ha on muutnud terve mu kurgu/kaela piirkonna imelikult kratsivakas ja ei lase mul korralikult magada.
Koolis on lihtsalt nii igav..
Ja oma kalli pisikese ratta leidsin t2na t2navalt katkise piduri k2epidemega. Kujutate ette, et keegi l6butseb mu pidurit katki v22nates? Mulle ei j6ua selline asi kohale. Kohe yldse mitte, kui arvestada, et panen oma ratta alati saiapoe ette, kus liigub palju rahvast. Uhes6naga mu rattal pole JALLE pidureid:(

N6me maailm!

Aus6na, ema, enam ma ei joo!

Ma vihkan 2rgata meeletu joogijanuga, peavaluga ja suitsuste juuste haisuga! T2na hommikul juhtus (j2lle) nii..
Eile kutsus Margot (klassi6de) mind oma 18. synnip2evale. Kuna tegu on no "lahedate" kambaga, kus ma senini eriti kedagi ei tundnud, otsustasin kutse vastu v6tta. Kingiks sai ta Viru Valge, mis kohalike noorukite poolt ilma valja valamata ja peale joomata kohe tyhjendati.
Kuna enesetunne praegu super ei ole, siis ma parem ei hakka oma tervise huvides meenutama, mis ma eile k6ik 2ra j6in:D Igatahes on 2hmane m2lestus sellest, kuidas me Anaisiga viinapudel k2es m88da Place de la Comedie't tuterdasime ja araablaste eest p6genesime:P
Mingi hetk tuli 6nneks m6istus p2he ja ma otsustasin koju minna. Ma t6esti ei tea, kuidas ma rattaga m2est alla s6idetud sain :P
Elus ja terve ma siiski olen, niiet l6pp hea, k6ik hea!
Kui ainult see neetud pohmakas ka nyyd yle l2heks..

Kokandusest

Ma olen kokk, olen pasta-kokk! :P
Mul 6nnestus t2na sama maitsev l6hepasta teha kui Gabrielel eelmisel n2dalal!!! :P
Itaallastega pasta tegemises yldiselt v6istelda ei maksa, aga see kord on t6esti Hea;)

Sigadusest

Tahtsin Patricku lollile pojale myra tekitamise eest veidi k2tte maksta. Oli plaan ta msni logida ja k6ik kontaktid 2ra kustutada. Paraku oli ta parooli vahetanud..
Sigadus aga siiski tegemata ei j22nud, kuigi see valmistas t6en2oliselt rohkem kahju ta isale kui traansarile:P
Kogu lugu juhtus t2iesti eksikombel ja kogemata. Nimelt suutsin ma nende arvuti k6vaketta 2ra kustutada :D N2gin kyll mingit kirja, kus s6na "disque dur" sees, aga m6tlesin, et vana loll arvuti, mis niisama hetkeks streigib. Hiljem tuli v2lja, et ju ma siis selle ikkagi mingi nipiga 2ra kustutasin, sest Patrick kurtis mulle, et k6vaketas olla yle88 2ra kadunud. Mind, syytut tytarlast, nad muidugi kahtlustada ei oska :P
Sellel kettal oli Patrickul yle 90 Giga filme, muusikat jms. Loodetavasti l2ks ka enamus trancu kaduma:P